Uudiste arhiiv

 

Põhja-Tallinnas hinnad tõusevad

Kalamaja korterid kallinevad kuni 15 protsenti Soovituim korter asub renoveeritud kivitrepikojaga puumajas Kuna Pelgulinn ja Kalamaja on tänaseks jõudnud eelistatud elupiirkonna staatusesse, ennustan Põhja-Tallinna korterite senisest suuremat populaarsust. Pelguranna korteriturg jääb aga endiselt mõjutatuks tüüpkorterite turust Tallinna mägedel. Põhja-Tallinna valulapseks

Kristiine puitelamute hinnad tõusevad aastaga 15%

Kristiine linnaosa on Tallinna korteriturul üks kõrgemalt hinnatud piirkondi. Kristiine korterite nõudlus ületab pakkumist. Selle põhjuseks on piirkonna kesklinnalähedus, heakorrastatus ja rohelus. Samuti teenindusasutuste (nt. Kristiine Keskus) lähedus. Piirkonna enamnõutavamad on eriprojektiga kivimajades või puitelamutes asuvad remonditud, heas seisukorras korterid.

Üüri piirmäärad tuleb koheselt kaotada

Nn. sundüürnikega ehk tagastatud majades elavate üürnikega seonduvad mitmed keerulised ja kiiret lahendamist vajavad probleemid. Ühest küljest on omavalitsuse kehtestatud üüri piirmääradega allasurutud hinna tõttu majaomanikul võimatu teha hoonesse investeeringuid. Teisest küljest elamispinna kvaliteet jätkuvalt halveneb, mis tekitab probleeme üürnikule.

Investeeringute madal tase kukutab kinnisvara väärtust

Kuigi kasutusse lubatud eluruumide arv hakkab tasahilju kasvama, on Eesti elamuehitus siiski madalseisus, mis tähendab keskmise eluaseme kvaliteedi halvenemist ja väärtuse langemist. Kümne aasta jooksul on kasutusse lubatud eluruumide arv näidanud pidevat kahanemistrendi, jõudes käesoleva aasta esimeseks poolaastaks 325 eluruumini

Madal investeeringute tase viib kinnisvara väärtuse kukkumiseni

Kasutusse lubatud eluruumide arv näitab langustrendist tõusu suunas pöördumist. Siiski on elamuehitus madalseisus, mis tähendab keskmise eluaseme kvaliteedi jätkuvat halvenemist. Kaotajaks jäävad elamud, kus puudub aktiivne juhtimine ja valmidus suurendada elamu säilumiseks tehtavaid investeeringuid. Kümne aasta jooksul on kasutusse lubatud

Tallinna elamuehitusprogramm ei too oodatud tulu

Tallinna linna plaan suurejoonelise elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” elluviimiseks nõuab sügavat analüüsi, et välja selgitada sellise kinnisvaraturule sekkumise lähemad ja pikemad tagajärjed. Seejuures tuleb olulist tähelepanu pöörata demokraatiaprintsiipidele ehk sellele, et vähemusele (sundüürnikele ja abivajajatele) suunatud programmid ei riivaks olulisel

Juhtkiri: Korterite hind kukub, kinnisvaraturg elab edasi

Äripaev

Tavaliselt peetakse kinnisvaraturgu küllaltki konservatiivseks, st emotsioonidest vähe mõjutatuks. Väidetavalt on aga Arco Vara nõuniku Hannes Kuhlbachi jutt Mustamäe lagunevatest paneelelamutest peletanud osa korteriotsijaid Tallinna “mägedest” eemale. Tegemist on siiski kinnisvaraturu normaalse käitumisega – mida suurem on pakkumine, seda tõenäolisemalt

Jaga kortereid ja valitse

5. aprilli Äripäev (“Linna korterid rändavad turule”) kirjutas sellest, kuidas erastatakse munitsipaalile kuluvaid kortereid Lasnamäel. Erastati kortereid, mis olid jäänud erastamata elaniku vähese maksejõu tõttu. Osalt oli artiklis kajastamist leidnud erastamiste põhjenduseks asjaolu, et elamispindade halduskulud ületavad saadavat tulu, mistõttu

Jaga kortereid ja valitse

05. aprilli Äripäev (Virkko Lepassalu, “Linna korterid rändavad turule”) kirjutas sellest, kuidas erastatakse munitsipaalile kuluvaid kortereid Lasnamäel. Erastati kortereid, mis erastamata jäänud elaniku vähese maksejõu tõttu. Osalt oli artiklis kajastamist leidnud erastamiste põhjenduseks asjaolu, et elamispindade halduskulud ületavad saadavat tulu

Kuidas abistada sundüürnike?

Taas aktiveerunud sundüürnike temaatika ja selle taustal avaldatud Tallinna enneolematult mastaapsed elamuehituse plaanid tõstatavad küsimuse, kas sundüürnikele on vaja toetusi? Kui jah, siis millisel määral? Ühiskond peab üheskoos otstarbekalt ja ratsionaalselt tegutsema. See kindlasti hõlmab endas ka abivajajate abistamist. See

Maale, aga milleks?

Aktuaalne teema linnast maale elama asuda meenutab hiljutist analoogset kampaaniat, kus rahvast hoopiski avasüli linna kutsuti. Kes ikka koera saba tõstab, kui mitte koer ise. Linnapea ülesanne on kindlustada linnale tulubaas läbi maksumaksjate kohaloleku. Maavanem loodab sama saavutada maakonnas. Igaüks

Maale! Aga milleks?

Aktuaalne teema linnast maale elama asuda meenutab hiljutist analoogset kampaaniat, kus rahvast hoopiski avalisüli linna kutsuti. Kes ikka koera saba tõstab, kui mitte koer ise. Linnapea ülesanne on kindlustada linnale tulubaas läbi maksumaksjate kohaloleku. Maavanem loodab sama saavutada maakonnas. Igaüks

Ohtlik on Tallinnas ja Ida-Virumaal, turvaline saartel

Elukohta otsides tuleb arvestada asjaoluga, et üldreeglina seotakse end väljavalitud piirkonna ja seal valitseva keskkonnaga suhteliselt pikaks ajaks. Oluliseks kriteeriumiks, mis elukvaliteeti määrab, võib pidada pakutavat palgataset. Sissetuleku suurusest sõltub suuresti tarbitavate kaupade ja teenuste hulk ja kvaliteet, kui ka

Linnakorterid rikuksid üürituru

Uued munitsipaalkorterid halvendaksid sundüürnikega majade olukorda Üüripiirmäärade vabastamine tekitaks uusi üüripindasid Pealinna investeeringutekava, mis ähvardab suunata 145 miljonit krooni uue munitsipaalelamufondi ehituseks, on pikaajalises perspektiivis halb plaan, mis viib praeguses “sundüürnikega” majad veelgi kehvemasse seisu. Ühest küljest kinnitavad kõik läbiviidud

Üüritug vajab korrastamist

Pealinna investeeringutekava, mis ähvardab suunata 145 miljonit krooni uue elamufondi ehituseks. Suurinvesteeringute suunamine munitsipaalelamufondi ehitamisse on kummastav. Ühest küljest kinnitavad kõik läbiviidud uuringud ja ülevaated, et pealinnas on hulgi kinnisvara, mis on amortiseerunud ja vaevlevad investeeringutepuuduses. Olemasoleva kaasajastamine jääb hinna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.12.2024 ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele