Uudiste arhiiv

 

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepääsuküsimuse lahendamisel

Leino Biin

Eestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mõni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste üle. Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse,

Kas igal juhul on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri maatüki?

Leino Biin

Me oleme varasemalt korduvalt käsitlenud oma blogis üle võõra maa avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimust. Nimetatud artiklitest võib jääda mulje, et peaaegu alati on kinnisasja omanikul õigus nõuda naabrilt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele aga siiski on seaduses sätestatud teatud erandid.

Juurdepääs üle võõra kinnisasja, Riigikohtu uued seisukohad 2015-2017

Leino Biin

Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse maaomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,

Kaasomand ja täitemenetlus

Biin & Biin Advokaadibüroo

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Üheks levinumaks kaasomandi tekkimise viisiks on koos elavate kuid abielus mitteolevate elukaaslaste poolt korterite ehk korteriomandite ja elamute ehk elamutega hoonestatud kinnistute soetamine kaasomandisse. Kaasomandi juures peab

Kes vastutab eelmise korteriomaniku võlgade eest?

Korteriomanik on kohustatud maksma korteriühistule korteriomandi majandamiskulusid ja muid makseid. Juhul kui korteriomanik seda kohustust nõuetekohaselt ei täida pöörduvad ühistud korteriomaniku vastu võlanõudega kohtusse. Mis saab aga siis kui võlgnikust korteriomanik korteri võõrandab või võlgniku korteri müüb kohtutäitur täitemenetluse korras?

Juurdepääs kodule üle võõra maa

Viimasel poolaastal on avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumid kus pankrotivara hulgast on keegi ostnud tee või tänava ning nüüd teeb tee omanik tee kasutajatele takistusi tee kasutamiseks. Tuntuim taolistest juhtumitest on Tallinnas Haaberstis asuv Hargi tänava juhtum (vt. 29.08.2013. a Eesti

Juurdepääs oma maale üle võõra maa, võimalused ja välistused

Ikka ja jälle tekivad probleemid juurdepääsuga kodule üle võõra maa. Aitamaks probleemipuntras orienteeruda selgitame alljärgnevalt kes on õigustatud ja kellelt nõudma juurdepääsu kinnisasjale üle võõra maa. Asjaõigusseaduse § 156 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs

Mis maksab juurdepääs üle võõra maa?

Üheks enamvaieldavaks teemaks juurdepääsuvaidlustes üle võõra maa on juurdepääsu eest makstava tasu suurus. Tasu suuruse osas on seadus napisõnaline. Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt on võõra kinnisasja kasutamine juurdepääsuks enda kinnisasjale tasuline. Tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu

Juurdepääs kodule üle võõra tee

Viimasel poolaastal on avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumid kus pankrotivara hulgast on keegi ostnud tee või tänava ning nüüd teeb tee omanik tee kasutajatele takistusi tee kasutamiseks. Tuntuim taolistest juhtumitest on Tallinnas Haaberstis asuv Hargi tänava juhtum (vt. 29.08.2013. a Eesti

Korteriomandi jagamine reaalosadeks – on see võimalik?

Tihti ostavad mitteabielulises kooselus elavad isikud ühise eluaseme (näiteks korteri) kaasomandisse. Juhul kui poolte suhted halvenevad ja ühine kooselu ei jätku ning ühises korteris elamine ei ole võimalik, siis seisavad nad probleemi ees kuidas jagada kaasomandisse kuuluv kinnisvara. Juhul kui

Mida teha mittevajaliku korteriga?

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”. Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC