Uudiste arhiiv

 

Maale! Aga milleks?

Aktuaalne teema linnast maale elama asuda meenutab hiljutist analoogset kampaaniat, kus rahvast hoopiski avalisüli linna kutsuti. Kes ikka koera saba tõstab, kui mitte koer ise. Linnapea ülesanne on kindlustada linnale tulubaas läbi maksumaksjate kohaloleku. Maavanem loodab sama saavutada maakonnas. Igaüks

Ohtlik on Tallinnas ja Ida-Virumaal, turvaline saartel

Elukohta otsides tuleb arvestada asjaoluga, et üldreeglina seotakse end väljavalitud piirkonna ja seal valitseva keskkonnaga suhteliselt pikaks ajaks. Oluliseks kriteeriumiks, mis elukvaliteeti määrab, võib pidada pakutavat palgataset. Sissetuleku suurusest sõltub suuresti tarbitavate kaupade ja teenuste hulk ja kvaliteet, kui ka

Maamaksu kaotamiseks on põhjuseid küllaga

Maa korraline hindamine on toonud esile tõsiasja, et nüüd tuleb hakata maamaksu eelnevast märgatavalt enam tasuma. Kõrgem maksusumma võib viia mõnegi vähemjõuka inimese maaomandist loobumiseni, sest rahakott ei hakka maksule enam peale. Toodud probleemiga seonduvalt on välja käidud mitmeid mõtteid.

Maamaks on ebaõiglane ja tuleks ära kaotada

Maa korraline hindamine, selle turuväärtuse suurenemine ning maksustamishinna tõus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nõretavalt kurjustatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajatega, maamaksuga, ametnikega ja kõige sellega seonduvaga. Asjaomased ametnikud võtavad vaiksemal häälel sõna ja arvavad vahest, et ehk oleks

Ohtlik on Tallinnas ja Ida-Virumaal

Elamu või korteri ostmine on rohkem kui lihtne kinnisvaratehing. Sellega tehinguga soetatakse kodu ja seotakse end ühe piirkonnaga mitmeteks-mitmeteks aastateks. Eestis on kinnisvara (ja kodu) ostmise peamiseks argumendiks hind ja seejärel muud tegurid. Selle põhjuseks on Eesti rahva suhteline vaesus.

Turg elab hindade tõusu ootuses

I kvartali kinnisvaraturu statistilised näitajad loovad optimistliku meeleolu. Kuivõrd esimene kvartal on tsüklilise kinnisvaraturu langusfaas, siis käesoleval aastal ületab sõlmitud lepingute arv kõik varasemad aastad. Karta võib, et 97. aasta kinnisvaraturu “hullud päevad” ei kordu ja sellisesse olukorda me enam

Kriis vähendab kinnisvara müüki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sõlmiti tänavu suvel ligi neljandiku võrra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. Tänavu teises kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. Võrreldes tänavu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni võrra. Siiski

Järelevaade 1998. aasta II kvartali kinnisvaraturule

1998. aasta II kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. See on vaatamata kriisidele viitavatele teguritele ja raskustele pangalaenude saamisel on 22% enam tehinguid kui aasta I kvartalis. II kvartali lepingute maksumus oli aga koguni 35% suurem (2,0

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine