Kolmandas kvartalis jätkus Eestis statistiline majanduslangus – 3,9% aastases võrdluses. Keerulisele väliskeskkonnale vaatamata on olukord tööturul halvenenud vaid üksikutes sektorites. Endiselt nõrgenev väliskeskkond lükkab ka Eesti majanduse kasvule pöördumise edasi. Kolmandas kvartalis Eesti majanduse statistiline langus jätkus ja on nüüdseks…
Kiire hinnatõus teeb majandusstatistika tõlgendamise keeruliseks. Sõjapõgenikud toetavad tarbimiskulutusi ja maksulaekumisi. Järgnevatel kvartalitel on oodata majanduslangust. Kiire hinnatõusu tõttu liiguvad erinevad majandusnäitajad erinevates suundades ja annavad vastuolulisi signaale. Teises kvartalis Eesti majanduse reaalmahu kasv aastases võrdluses praktiliselt peatus (0,6%), kuid…
Kolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu enim tegevusalad, kus langus oli eelmisel aastal suurem. Majanduse struktuuri muutus jätkub: info-side ja tervishoiu osakaal kasvab. Tarbijate kindlustunne on taastunud ja vabanenud pensioniraha on tarbitud kiires tempos. Kiirenenud hinnatõus pidurdas siiski majanduse reaalkasvu, mis…
Majanduse avatuna hoidmine on soosinud kasvu ja hoidnud elukvaliteeti. Töökohti on mitmetes valdkondades siiski kriisieelsega võrreldes oluliselt vähem. Optimistlikud tulevikuväljavaated soosivad kiiret kasvu ka lähiajal. Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel on oluline meenutada ka aastatagust järsku langust (7 protsenti),…
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi, mis valmis 18.3.2020, ulatub Eesti majanduslangus tänavu vähemalt kolme protsendini, kuid tõhusate kriisiabimeetmete korral peaks normaalne majandustegevus taastuma tunduvalt kiiremini kui pärast eelmist kriisi. „Kuigi valitsuse meetmetest on oodata kriisi sügavuse pehmendamist, mõjutavad meie majanduse käekäiku…
Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus. Üleilmne majanduskasv ja selle tulevikuootused on viimase aasta jooksul muutunud varasemast tagasihoidlikumaks. Vaatamata juba aasta…
Teises kvartalis jätkusid Eesti ettevõtete ja majapidamiste tegevuses viimaste aastate trendid. Tarbimiskulutused kasvasid sissetulekutest aeglasemalt ja ettevõtete investeeringud olid tagasihoidlikud. Väliskeskkond oli endiselt tugev ja toetas ekspordi kasvu. Palgatulu osakaal lisandväärtuses ei suurenenud ja sisemajanduse kogutoodang kasvas aastases võrdluses 3,7%.…
Majanduskonjunktuuri pikka aega kestnud paranemine esimeses kvartalis pöördus ning majanduskasv stabiliseerus aastases võrdluses 3,8 protsendi juures. Majanduskasv oli tasakaaluline – palgatulu kasvas samas tempos kogu majandusega. Investeeringute mullune kiire kasv pöördus siiski langusesse, kuid seda mõjutas kõrge võrdlusbaas aasta tagasi.…
Möödunud aastal kiirenes Eesti SKP kasv 5 protsendi juurde – nii kiiret, kuid siiski tasakaalulist kasvu võimaldab ilmselt seni arvatust kõrgem kasvupotentsiaal. Tarbijate ja investeerijate käitumine on vaatamata heale konjunktuurile ja sissetulekute kiirele kasvule endiselt konservatiivne. Ehitussektori jõuline areng eelmisel…
Kolmandas kvartalis Eesti majanduskasv aeglustus veidi esimese poolaastaga võrreldes, kuid püsis ehitusinvesteeringute toel siiski tugev. Palgatulu kasv oli kiire, kuid siiski kooskõlas majanduse nominaalkasvuga. Eratarbimise kasvutempo kiirenes, kuid elanike tarbimiskäitumine on endiselt ettevaatlik ja Eesti eksporditulud ületavad kulutusi impordile oluliselt.…
Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui…
Esimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist. Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale…
Eelmise aasta viimases kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv oluliselt, ulatudes 2,7 protsendini. Eesti majanduse taastumisele aitab kaasa paranenud väliskeskkond kiirenenud kasvuga ja oluliselt paranenud majanduskonjunktuuri hinnangud. Palgatulu kiire kasv on aeglustumas, kuid tarbijate senine ettevaatlikkus on vähenemas ning eratarbimine kasvab endiselt…
Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on viimase aasta jooksul kõikunud ühe protsendi mõlemal pool, mis jääb kolm korda alla meie potentsiaalile. Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus. Töise…
Statistikaameti esialgne hinnang Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvule kolmandas kvartalis – 1,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga – viitab ebakindla majanduskeskkonna püsimisele, kuigi kasv kiirenes teise kvartali 0,8 protsendiga võrreldes. Palgatulu kasv aeglustus mõnevõrra, kuid ettevõtete kasumite kahanemine ilmselt jätkus. Majanduskonjunktuuri…
