Uudiste arhiiv

 

Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

Eesti Pank

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine. 2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%. III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot. Majanduskasvu panustas juba

Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses

Ruta Arumäe: Ehitussektori paremaid päevi ei paista ka järgmistel aastatel

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat,

Swedbank: Eesti ärikeskkond sel aastal paranes

Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.

OECD hinnangul kiireneb Eesti majanduskasv alates 2014. aastast

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab Eesti majandus OECD riikide keskmisega sarnases tempos – sellel aastal suureneb SKP üks protsent ning kiireneb järgmisel 2,4 protsendini. Eesti majanduskasvu veab tarbimine, mida toetab keskmise palga kiire kasv ning tööpuuduse vähenemine. Alates

Majanduse aeglustumine jätkus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP tõusis võrreldes eelmise kvartaliga samuti 0,4%. Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala

Balti perede eelarvest kulub esmavajadustele – toidule ja eluasemele rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt

Leedus kulutatakse toidule keskmiselt 25 protsenti, eluasemele 16 protsenti pere sissetulekust, Eestis ja Lätis jagunevad toidu- ja eluasemekulud ühtlasemalt – Eestis vastavalt 19 ja 20 protsenti, Lätis 19 ja 23 protsenti pere-eelarvest. Euroopa Liidus kulutatakse toidule keskmiselt vaid 13 protsenti,

Septembris oli inflatsioonimäär kolme viimase aasta madalaim

Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni. Viimati oli inflatsioonimäär Eestis nii madal kolme aasta eest. Ka euroalal oli inflatsioon energiahindade odavnemise tõttu viimase kolme ja poole aasta aeglaseim – esialgse hinnangu kohaselt 1,1%.

SEB nädalakommentaar: Ehitussektoril ei paista paremaid päevi ka järgmistel aastatel

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat,

Laenuportfelli aastakasv jäi augustis tagasihoidlikule 1,3% tasemele

Mahukad refinantseerimistehingud tõstsid ettevõtete laenukäibe augustis viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Pangad andsid kuu jooksul Eesti ettevõtetele ligi 350 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, mida oli aastatagusega võrreldes ligi kaks korda rohkem, ning laenukäive ulatus 2008. aasta kevadkuude taseme

II kvartalis kasvas majandus 1,0%

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot. Majanduskasvu mõjutas

Tööstuspargid majanduskasvu ootel

Valdav osa majandusbuumi harjal arendama hakatud tööstusparkidest on täna veel detailplaneeringu tasemel ning ootab vaikselt Euroopa majanduse elavnemist. Osades tööstusparkides on ostetud vaid üksikuid maatükke. Sellistele pargialadele on püstitatud ka üksikuid hooeid, kuid need ei moodusta kaugeltki veel tööstusparki. Äri

Kinnisvarabuum – olla või mitte olla?

Aktiivne elamispindade turg paneb mõtlema ja ka rääkima, kas turul on tegemist uue buumi ilmingutega või koguni vana kurja buumi endaga? Või on tegemist tavapärase rahuliku kinnisvaraturu arenguga, kus ülekuumenemisest oleme kaugel? Meediaväitluses on lauale laotud argumente ühelt ja teiselt

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

18.02.2025 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine