Uudiste arhiiv

 

Uued korterelamud – 2003. aasta Tartu kinnisvaraturu märksõna

2003. aasta märksõnaks võib Tartus julgelt nimetada uute korterite massilisem tulek turule. Lisaks korteritele tasub märkida veel ka väikeelamuehituse jätkumist ning kruntide hüppelist hinnakasvu. Kui eelnevatel aastatel saime Tartu korteriturul rääkida tüüpkorterite märgatavast hinnakasvust, siis aasta 2003 jääb ajalukku kui

Tartu ja Tartu lähiümbruse elamurajoonid

Tüüpiline Tartu piirkonnas elamurajooni krundi ostja on tartlane, kes on seniseks eluasemeks olnud tüüpkorteri müünud ning sealt saanud krundi ostmiseks ja oma maja rajamiseks omafinantseeringu. Sobiliku krundi suurus ei tohiks kindlasti olla alla 1000m². Soovitavalt olgu krunt siiski 1200-1300m². Krunt

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Õismäe on mägedest soosituim

Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe elamurajoonide korteritega sooritatud tehingud moodustavad Tallinna kinnisvaraturu kõige aktiivsema ja paremini võrreldava osa. Tänu avardunud laenuvõimalustele ja elavnenud majandusele on neis piirkondades kahel viimasel aastal aset leidnud kiire hindade tõus. Õismäe on kõrgemalt hinnatud tüüpelamute piirkondi.

Intressilangus kiirendab uusehitiste müüki

Käesoleva aasta märtsi lõpus tuli Nordea välja eluasemelaenude kampaaniaga, kus pakuti enneolematut laenuintressi, mis jäi alla 5%. Poole aprilli peal kukkus laenuvõtjate rõõmuks soodsaim intressimäär juba alla nelja protsendi. Laenuraha hinnalangus avaldab eeskätt mõju uusehitiste müügituru aktiivsusele. Loomulikult ei jäänud

Refereering: Büroohoone arendamine

Sissejuhatus Büroohoonete arendamine on arendustegevuse üks kõige keerukamaid ja konkurentsitihedamaid segmente. Büroohoonete arendajate suurus varieerub ühemehefirmadest kuni suurte rahvusvaheliste arendusfirmadeni. Büroode kasutajad varieeruvad tegevusalati üürides ruume suurusega alates paarikümnest ruutmeetrist kuni miljonite ruutmeetrini. Järgnevalt on keskendutud alustajate kinnisvaraarendajate rajatavatele kontorihoonetele,

Eluasemelaenude turu mahu kasv väheneb

Eesti pangandusturg on arenenud lausa silmnähtavalt. Kui veel mõned aastad tagasi oli see justkui pangapoolne isiklik teene, et laenu üldse väljastati, siis täna pakuvad pangad erinevaid laenutooteid üliaktiivselt ise. Kinnisvara puhul on alati tegemist suurte rahasummadega. Seetõttu kaasatakse kinnisvara ostmiseks

Mullused kinnisvaraturu tähtsündmused

Möödunud 2002. a. kinnisvaraturu kolme tähtsama sündmusena võib välja tuua Tallinna “mägede” korterite hinnalanguse, kaubanduskeskuste turu kiire areng ja elamuehituse hoogustumine. Kevadel toimunud Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe korterite ligi 10% hinnalangus oli turgu tervistav. See andis selge signaali, et kinnisvara

Vahendustasu hakkab maksma üürileandja

Odavad üüripakkumised (vähem kui 2000 krooni kuni 3500 krooni kuus) ei jõua üldjuhul kinnisvarabüroodesse, üürileandja leiab ise kuulutuselehtede ja tuttavate abil sellistele pindadele üürniku. Üürihindadele on praeguses turusituatsioonis tõusuruumi ainult kvaliteedi parandamise arvelt, ent ka see ei pruugi alati üürihinna

Kodu – tarbimine või investeering?

Tänapäeval on igapäevane olukord, kus korteriostja peab juba ostumomendil plaani soetatav kinnisvara paari aasta päerast maha müüa, et elujärje paranedes seejärel suuremasse korterisse ümber kolida. Siis jälle uus korter peatselt maja vastu välja vahetada. Küllaga on ka inimesi, kes unelmatekodu

ELuasemelaenude intressimäär on kõigi aegade madalaim

Eluasemelaenude väljastamine on taas rekordiline. Seda toetab soodne intressimäär ja pankade aktiivsed eluasemelaenude programmid. Eesti eluasemelaenude turg ei näita jahtumise märke. Vaatamata analüütikute ja keskpanaga hoiatustele väljastati käesoleva aasta kolmandas kvartalid järjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni. Käesoleval

Eestlased püstitasid uue rekordi eluasemelaenude võtmisel

Eluasemelaenude väljastamine Eestis on taas rekordiline ning ei näita jahtumise märke. Vaatamata analüütikute ja keskpanga hoiatustele väljastati käesoleva aasta kolmandas kvartalis järjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni. Käesoleval aastal on eluasemelaene väljastatud juba 3,3 miljardit krooni, mis on

Vähene investeeringute tase kukutab kinnisvara väärtust

Kuigi kasutusse lubatud eluruumide arv tasahilju kasvab, on Eesti elamuehitus siiski madalseisus, mis tähendab keskmise eluaseme kvaliteedi jätkuvat halvenemist. Kümne aasta jooksul on kasutusse lubatud eluruumide arv näidanud pidevat kahanemistrendi, jõudes käesoleva aasta esimeseks poolaastaks 325 eluruumini kogupinnaga 29 000

Tehingu vahendustasu hakkab maksma üürileandja

Tänase üürituru kindel reegel on see, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja. See on pärit veel üürituru algusaastatest, kus üürituru nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt kõrgem. Madal pakkumine kõrge nõudluse tingimusis õigustas täielikult üürnikupoolset vahendustasu maksmist. Tänaseks on turusituatsioon muutunud. Seda, et

Üüritehingu vahendustasu maksmine kandub omanikule

Kuigi üürituru reegel on, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja, prognoosib ERI Kinnisvara, et juba järgmise aasta suvel on enamik kinnisvaraomanikest valmis kandma 50-100 protsenti maakleriteenuse kuludest. Reegel, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja, pärineb üürituru algusaastatest, kui nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine