Uudiste arhiiv

 

Vee hind kontrolli alla!?

Vee- ja heitveemajandus on olnud viimase dekaadi jooksul korduvalt poliitilise debati keskmes, seda eriti Tallinnas. Traditsiooniliselt algab sagin iga-aastase vee hinnatõusu saabudes, kuid päeva lõpuks mööndakse ikkagi hinnatõusu paratamatust. Seda isegi juhul, kui eelnevalt on bravuurikalt mõlemalt poolt poliitilist rindejoont

Monopolide mängureeglid peavad muutuma

Oleme Eesti Omanike Keskliidus töötanud pingsalt kaitsmaks kodutarbijate huve universaalteenuste valdkonnas. Universaalteenused gaas, küte, vesi, prügimajandus on koduomanikele vältimatud väljaminekud, siin valitsevatel monopolid ei jaga vabal turul tegutsevate ettevõttetega äririske. Nende tulukus on tagatud ka majanduslanguse ajal. Olemasolevad riigi ja

Koduomanikud kohtusid omandireformi küsimuses Ivari Padariga

Omanike Keskliit arutas ministriga võimalusi omandireform kõigi osapoolte huve arvestavalt lõpule viia. Kohtumise käigus lepiti kokku ühise ümarlaua korraldamises. Kohtumine toimus Eesti Omanike Keskliidu(EOKL) taotlusel, kuna Rahandusministeerium on riigipoolne kuraator omandi- ja maareformi küsimustes – selliseid mõttevahetusi on toimunud varemgi.

Linn varjab Tallinna Vee lepingut

Omanike Keskliit pöördus linna poole teabenõudega tutvumaks Tallinna Linna ja Tallinna Vee vahelise teenuselepinguga. Eesmärk on luubi alla võtta leping, mis otseselt või kaudselt mõjutab pea 400 000 pealinlase elutingimusi ning rahakotti. Tallinna linn keeldus lepinguid või nende osasid avaldamast,

Mida arvavad erakondade esindajad kodu vabastamisest maamaksust?

Pöördusime erakondade esindajate poole, paludes neid kommenteerida Eesti Omanike Keskliidu algatust kodu vabastamiseks maamaksust. Tuleb tunnistada, et erakondade reaktsioon oli ettevaatlik.Olgu siin ära toodud esimesed kommentaarid. Peeter Mardna, erakonna Rahvaliit esindaja Tallinna LinnavolikogusNB! Tegu on hr Mardna isikliku seisukohaga! ELUASEME

Tiit Ulas: Maareform venib teosammul

1991. aastal alguse saanud omandi- ja maareformi pole siiani suudetud lõpuni viia, viimastel aastatel on selle areng hoopis pidurdunud. Omandi- ja maareformist on Maalehes kirjutatud alates 2001. aasta suvest ehk uuenduste kümnendast tähtpäevast, mil lõplikult sai selgeks, et üks põhireforme

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Ka majanduslanguse ajal võib hea hinnaga tehinguid teha

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark on pikemat aega jälginud kinnisvaraturul toimuvat ja tal on hetkeseisust üsna selge pilt. Monitooritavate ehk seiratavate projektide hulk on suur, Harjumaalt on nimekirjas 75 arendusprojekti. Kui koostad nimekirja seiratavatest projektidest, siis mille alusel valid jälgimiseks just need

Statistika: Eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eluruumide arv on viimaste buumiaastate kestel jõudsalt kasvanud. Nii on 2001. aasta 622 000 eluruumile lisandunud kaheksa aasta jooksul 23 000 uut eluruumi, millest üle poole ehk 12 000 on lisandunud 2006. ja 2007. aasta jooksul. Pindala poole pealt vaadatuna

SLÕL: Arnold Rüütli miljoniprojekt

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni. Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri

EPL: Maamaks võib pärast hindamist lähiaastatel jälle mitmekordistuda

Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge. Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise. Millal leiab aset järgmine korraline

EPL: Maamaks võib pärast hindamist lähiaastatel jälle mitmekordistuda

Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge. Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise. Millal leiab aset järgmine korraline

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel: Kinnisvara ostavad ja müüvad kohalikud

Valdav osa kinnisvara ostjatest ja müüjatest on kohalikud eraisikud ja eraõiguslikud ettevõtted. Välkismaalaste osa tehingutes püsis 2007. aasta samal tasemel, mis aasta varemgi. Riigi ja omavalitsuste osa kinnisvaratehingutes on marginaalne. Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi,

Detailplaneering määrab ärimaa hinna

Kinnisvara hind sõltub asukohast ehk sellest, milliseid nõudmisi suudab konkreetne kinnisvara rahuldada. Suurim väärtust määrav tegur on krundi puhul ehitusõigus. Ehitusõigus määrab krundi kasutusotstarbe ja selle, millist hoonet on võimalik krundile ehitada. Samuti selle, millist krundi osa on võimalik hoonestada.

Tallinn tahab laokil kinnistud sundvõõrandada

Tallinna linnavalitsus moodustas komisjoni, mille eesmärgiks on tõhustada hooletusse jäetud kinnisasjade sundvõõrandamist. Linnavalitsus moodustas komisjon maareformi seaduse § 6 lg 31 rakendamiseks ja kinnitas ühtlasi komisjoni põhimääruse. Komisjoni moodustamise eesmärgiks on edendada maareformi läbiviimist Tallinna haldusterritooriumil. Maareformi seaduse § 6

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine