Eelmise aasta sügisest alates on kohalikul kinnisvaraturul toimunud piltlikult öeldes jõllitamise meistrivõistlused. Müüjad ei anna eriti hinda alla ning ostjad ei ole nõus praeguse hinnaga ostma – vaadatakse pingsalt teineteisele silma ja tehinguid ei toimu. Erandiks on tehingud, mis on…
Keskmise palga kasv kiirenes esimeses kvartalis 13 protsendini. Palgakasv oli keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu. Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma…
Eesti majandus kahanes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 3,2%. Hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmed näitavad, et ka möödunud aasta lõpuga võrreldes oli majanduse maht tänavu esimesel kolmel kuul 0,6% võrra väiksem. Majanduslanguse tempo on aeglustunud, mis viitab sellele, et loodetavasti…
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu. Alates 2023. aasta…
SEB statistika näitab, et aasta jooksul on inimeste säästud püsinud sarnasel tasemel. Kuid rahalised puhvrid ei jaotu ühtlaselt – veerandil on palgapäeva eel kontol vähem kui 100 eurot ja vaid 32% on rahatagavara mõttes suutnud pidada sammu inflatsiooniga. „Kui möödunud…
Jaekaubanduse mahu järsk langus joonistab petliku pildi tegelikust olukorrast. Tarbijad on viimastel kuudel tõesti olnud tagasihoidlikumad ning ostukulutusi aasta taguse ajaga võrreldes vähendanud, kuid 13%-ne langus peegeldab peamiselt möödunud aasta kõrget võrdlusbaasi ja mitte niivõrd märtsis toimunud äkilist tarbimise vähendamist.…
Inflatsioon püsib paljudes riikides endiselt kõrge, mistõttu keskpangad karmistavad rahapoliitikat lähiajal veelgi. Meie hinnangul jääb maailmamajanduse kasv prognoosiperioodil nõrgaks. Inflatsioon jõudis oma tippu juba eelmisel aastal tänu madalamatele energiahindadele – suvel USA-s, sügisel ka euroalal. Alusinflatsioon, millest on välja arvatud…
Tallinnasse korteri ostmiseks vajalik palganumber on kasvanud oluliselt kiiremini kui on olnud keskmise palga suurenemise määr. See tähendab elamispindade ostujõu vähenemist. Statistikaameti andmetel oli 2022 IV kv Tallinna keskmine brutopalk 1994 eurot. Maa-ameti andmetel oli 2022 IV kv Tallinna keskmine…
Värske suur elamispindade turuülevaade vaatab 2023. a kevade kõige olulisemaid elamispindade turu näitajaid. Kuidas mõjutab käimasolev majanduslangus elamispindade turgu? Kuidas on liigub eelmisel aastal ajaloolises põhjas olnud tarbijakindlus? Mida teevad eluasemelaenude intressimäärad ja milline on pankade vaade finantseerimisele? Mida teeb…
Märtsis aeglustus tarbijahindade kasv 15,3 protsendini. Inflatsiooni aeglustumine on ootuspärane. Kuigi kuises võrdluses on sel aastal kasvanud hinnad keskmiselt 0,7%, on hinnakasvu surved tublisti järele andnud. Senise hinnakasvu aeglustumise taga on peamiselt madalamale liikunud energiahinnad ja üha enam hakkab mõjuma…
Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahinnaindeksi aastakasv märtsis 15,3%ni. Veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,7%. Kõige kiirem oli toiduainete hooajalisest kallinemisest tingitud hinnakasv, kuid jätkus energiahindade langus. Toiduainete aastane hinnakasv püsis märtsis väga kiire, ulatudes 25%ni, kuid hinnasurve nõrgeneb. Euroopa toidutoormeturul on viimastel…
Koduostja ostujõu vaatest n-ö veel mõistlikul 2018.-2019. a sai maa-ameti ja statistikaameti andmete baasil arvutades Tallinna keskmise palga eest osta ligikaudu 0,65 m² keskmise hinnaga Tallinna korterit. 2022. a lõpuks on tallinlase ostujõud vähenenud 0,52 m² peale. Ostujõu vähenemine ei…
Lühikokkuvõte Eestit tabas 2022. aastal mitmikkriis. Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu keskpanga tõusev intressimäär. Tarbijate kindlustunne, eksport ja valitsuse tugi hoidsid Eesti majandust üleval aasta esimeses pooles. Teisel poolaastal…
Eesti hinnakasv taandus veebruaris aastases võrdluses 17,6%ni. Sarnaselt jaanuarile oli kolmandik hinnatõusust seotud eluasemekuludega ning kolmandik toiduainete kallinemisega. Teiste kululiikide panus hinnakasvu jäi tagasihoidlikumaks. Aastasest hinnakasvust on hetkel olulisemgi hindade dünaamika lühemas vaates. Tarbijahinnaindeks tegi alates 2021. aasta sügisest läbi…
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes.…
