Uudiste arhiiv

 

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid: Kinnisvaraturu kommentaarid september 2009

Septembriprognoos 2009: Makromajanduses on pilvede tagant ettevaatlikult päikest aimata. Eesti ja Baltimaade taevas on küll veel aastaid lauspilves, aga paduvihma ja äkilisi tsükloneid ei ole enam karta. Küllap lisab see kindlust igasuguste kapitalimahutuste osas. Tehingupassiivsuse põhi jäi ilmselt suvesse, aga

KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar: Kinnisvaratunneli lõpus paistab üha enam valgust

Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv pöördunud negatiivseks, samuti on endiselt kiires tempos vähenemas pankade väljastatavad

Statistika: Keskmine palk

Eesti keskmine palk langes statistikaameti andmetel 2009. a. I kvartalis 12 147 kroonile. See on 1,5% vähem, kui aasta varem. Seega on üle kümne aasta kestnud kvartaalne palgatõus esmakordselt üle pika aja muutunud palga languseks. Eesti keskmisest kõrgemat palka saab

Tarbijakindlus ülimadalal tasemel

Järgneb KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Võrreldes eelmise kvartaliga ei ole kinnisvaraturu trendid pöördunud. Kinnisvaratehingute arv on kivina kukkumas, keskmised hinnad nendega koos. Kitsenevate laenuvõimaluste taustal on üheks kinnisvaraturu kiratsemise oluliseks põhjuseks vähene tarbijate kindlustunne. See on kindlustunde mõõtmise ajaloo madalaimal

Statistika: keskmine palk siiski kasvab

Eesti keskmine palk tõusis Statistikaameti andmetele 2008. a. IV kvartalis 13117 kroonini. Vaatamata palju kõneainet pakkuvatele koondamise alternatiiviks olevatele palkade alandamistele keskmine palk siiski. Palga aastaseks kasvuks oli 6,9%. Vahepealse kiire keskmise palga kasvu ajal oli samas suurusjärgus palgatõus viimati

Enimloetud artiklid 2008. a.

2008. aasta populaarsemad artiklid olid: Statistika: keskmine palk, palgakasv, keskmine palk maakonniti – 4005 vaatamist Statistika: keskmine palk jätkab tõusu – 2088 vaatamist Kas keegi kortereid kah müüa suudab? – 1751 vaatamist Korterite kesine müügiturg mõjutab üüriturgu – 1732 vaatamist

Statistika: Palgakasv taandub

2008. a. III kvartalis oli Eesti keskmine palk 12 512 krooni. See on pea 15 protsenti enam, kui aasta tagasi. Palgakasv on aeglustunud, kuid seda siiski marginaalselt. Vaatamata tööpuuduse kiirele suurenemisele on palgakasv märkimisväärselt suur. Jätkuv tööpuuduse suurenemine ning majanduse

Kommentaar ülevaatele: Kinnisvaraturg vaevleb tehingute nappuses

Eesti kinnisvaraturg on kogu maialma majanduse äkiliste ja ootamatute muutuste taustal elamas sama põnevat elu. Põnevus paraku ei tähenda, et turuosalistel oleks kerge. Olulisemad kinnisvaraturu näitajad on käitunud järgmiselt. Töötuse määr on hakanud tõusma. Viimaste kvartalite jooksul on töötus püsinud

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad

Statistika: keskmine palk tõusis 15,2%

Eesti keskmine palk jõudis 2008. a. II kvartalis 13 306 kroonini. Aastaga suurenes keskmine palk 15,2%. Tegemist on vaatamata majanduskasvu kahanemisele äärmiselt suure palgatõusuga. Arvestades selle aasta majandusarenguid ning laia tähelepanu pälvinud ettepanekuid töötajate palkasid alandada võib eeldada, et keskmise

Äripäev: Hapude laenude kasv võtab pööraseid tuure

Finantsinspektsiooni andmetel kasvas hapude laenude hulk aastaga enam kui kolm korda, kui mullu tuli korstnasse kirjutada alla poole miljardi krooni, siis nüüd juba 1,6 miljardit krooni. Majanduslangus tõi Sampo Pangale tänavu esimeses kvartalis 20 miljoni eest halbu laene. Kogu portfellist

Analüütik: hapude laenude kasv ei üllata

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul pole halvaksläinud eluasemelaenude kiires kasvus midagi üllatavat, sest veel poolteist aastat tagasi anti laenu praktiliselt igaühele. Toompark meenutab, et oli ka selliseid juhuseid, kus laenuvõtja kauples hindajat korter 5 000 krooni kõrgemaks hinnata. “Pole ime, et

Kas müüa korter praegu või lükata müük edasi

Kinnisvaraportaalides kiiresti kasvav pakkumiste hulk annab tunnustust faktist, et üha enam kinnisvaraomanike on otsustanud ühel või teisel põhjusel endale kuuluva vara realiseerida. Kas aga tänase turuolukorra tingimustes on õige aeg müümiseks? Või peaks müügiotsuse edasi lükkama? Kui müügiotsus edasi lükata,

“Замужем”… за банком

А как ещё назвать 30 летнюю связь с кредитным учреждением… Также, как мы не связываем себя в семейной жизни с первым встречным, также надо подходить и к вопросу взятия жилищного кредита. Берёшь кредит – смотри на процент. Рынок недвижимости в

Nõuanne: Eluasemelaenu võtmisel on tähtsaim intressimäär

Kinnisvaraturg laiemalt ja elamispindade turg kitsamalt on väga paljuski seotud laenude väljastamisega. Eluasemeturgu mõjutavad ühest küljest kinnisvaraarendajatele antavad laenud kinnisvaraarendamiseks. Nõudluse poolt mõjutavad eelkõige eluasemelaenud. Järgnevalt on vaadeldud, millised tegurid mõjutavad eluasemelaenu võtmist. Tähtsaim on intressimäär Intressimäär on teiste sõnadega

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.10.2024 Üürikoolitus