Uudiste arhiiv

 

Tallinna ja kesklinna kinnisvaraturg 10-2015

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eraisikute finantseerimine on heal tasemel ja puudub põhjus arvata, et see peaks muutuma. Laenukäive kasvab ja see kergitab pisut laenujääki ehk eraisikute laenukoormust. Mõningases laenukoormuse suurenemises ei tohiks probleemi näha. Korteriturg jätkab aktiivselt tehingute tegemist. Vaatamata soodsatele laenutingimustele ja kõrgele

Eesti majanduskasvu veab tarbimine

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb. Majanduskasvu kiirenemise eeldus järgmisel ja ülejärgmisel aastal on Eesti ekspordi peamiste

Maksumäärade ja hindade langus toetas reaalse palgatulu tõusu

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise brutokuupalga tõus 2015. aasta teises kvartalis esimese kvartali 4,5%lt 5,8%ni. Tänu sellel aastal kehtima hakanud maksumuudatustele tõusis keskmine netokuupalk 7,3%. Kuna tarbijahinnad langesid teises kvartalis aastavõrdluses 0,1%, kerkis reaalpalk 5,9%. Tööandja omaniku liigi järgi tõusid palgad

Ekspordi langus Venemaale vähendas majanduskasvu

Eesti Pank

Eesti majandus kasvas statistikaameti kiirhinnangul teises kvartalis aasta võrdluses 1,9% ning kvartali võrdluses hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,8%. Viimaste kuude tööstustoodangu kasv ja ekspordinäitajad on viidanud, et majanduskasv oli aeglasem, kui kiirhinnangus avaldatud. SKP kiirhinnang näitab aga, et eksport

Juuni hinnalanguse põhjustasid välistegurid

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis aastataguse ajaga võrreldes 0,1% ja eelmise kuuga võrreldes 0,2%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,3%lt 0,2%ni. Hinnalanguse peamine põhjus on endiselt impordihindade alanemine. Juunis jätkus nii energia kui ka toiduainete tarbijahindade langus,

Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi

Eesti Pank

Arvestades mitme Eesti jaoks olulise ekspordituru keerulist olukorda on majanduse kasv seni olnud rahuldav Majanduskasv kiireneb vahemikku 3–4%, mis vastab praegusele kasvuvõimekusele Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi vähenemine on ohumärk Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks kui enne

DNB: Eesti majanduskasv jõuab paari aastaga Lätile ja Leedule järele

Eesti naabritega võrreldes veidi aeglasem majanduskasv peaks järgnevatel aastatel stabiilselt kiirenema, jõudes Läti ja Leeduga samale pulgale 2017. aastanumbri sees, prognoosib DNB. Selleks aastaks ennustab DNB Eestile 2,2, Lätile 2,8 ja Leedule 2,6 protsendi suurust majanduskasvu. Eurotsooni keskmine majanduskasv peaks

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

Eesti Pank

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud

2014. aastal kasvas keskmine brutopalk kõigis Balti riikides

Tööturu olukord paraneb jätkuvalt, hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ja madalamast tööhõive kasvust. Eelmisel aastal mõjutas keskmise brutopalga kasvu kõigis Balti riikides miinimumpalga tõus. Lätis kasvas keskmine brutopalk enim – aastaga 6,8 protsenti. Eelmisel aastal kasvasid Läti palgad kõigi teiste kriisijärgse perioodi

Laenuraha ehitusprojektideks: puude taga on mets

Uute investeeringute rahastamine riigivõlakirjadega võib olla majanduse kui terviku jaoks ebaefektiivne ja tuua kaasa kahjulikke kõrvalmõjusid ka siis, kui projektid on head. Praeguse väikese tööpuuduse ja kiire palgatõusu juures läheks suur osa riigivõlakirjade emiteerimise kaudu saadud lisarahast „kaotsi“, sest taristuprojektide

Statistika: palk kerkib korterihindadest aeglasemalt

Eesti keskmine brutopalk kerkis 2014 IV kvartalis statistikaameti andmetel 1039 euroni. Aastaga kerkis keskmine palk 5,4%. Tallinna näitajad olid üsna samas suurusjärgus olles 1183 eurot ja 4,8%. Ettevõtjad kurdavad kiire palgatõusu ja tööjõupuuduse üle. Kinnisvaraturu vaatenurgast vaadatuna pole aga sissetuleku

Palgakasvu surve hindadele on mullusest nõrgem

Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses sarnases tempos kui eelmises kvartalis, ulatudes statistikaameti andmetel 5%ni. Võrreldes eelmise aastaga on palgakasv märkimisväärselt aeglustunud, mida on toetanud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemine. Alates kolmandast kvartalist peavad tööandjad registreerima uue töötaja

Ohtlikult tõusvad palgad ja pisut tasakaalutu kinnisvaraturg

Eesti majandus on naabrite omaga võrreldes üsna tugevatel jalgadel, kuid ohtu kujutab mõningane ebakõla tootmise kasvu ja palgatõusu, ekspordi ja impordi ning kinnisvara ostu- ja üürihindade vahel. Majanduskasvu mitu numbrit 2013. aastal kasvas Eesti majandus nominaalselt 6,2% ja reaalselt 1,6%,

Swedbank: Eesti majanduskasv lähiaastatel paraneb

Eesti majandus kasvab sel aastal 2% ning kiireneb järk-järgult 2015. ja 2016. aastal, vastavalt 2,5% ja 3%-ni, paraneva välisnõudluse ja ettevõtete investeeringute kasvu toel. Selle aasta majanduskasvu korrektsiooni taga on peamiselt septembris avaldatud SKP revisjon. Tarbijahinnad, mis jäävad sel aastal

SEB nädalakommentaar: majanduskasv ja tööhõive vähenemine

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.04.2025 Üürikoolitus