Uudiste arhiiv

 

Rahandusministeerium: Inflatsiooni aeglustumine on jätkumas

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga 0,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus mai 11,3 protsendilt juunis 9,2 protsendini. Euroalal aeglustus hindade tõus esialgsel hinnangul 5,5 protsendini. Kuigi teenuste hinnad tegid euroalal uue tipu, kompenseeris selle mõju energia odavnemine.

Kaspar Oja: kui suur osa Eesti hinnatõusust on tulnud kasumite kasvust?

Joonis 2. Kapitalitulu mõju hinnatõusule tegevusalade kaupa

Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on avaldanud viimasel ajal arvutusi hinnatõusu allikate kohta ja jõudnud järeldusele, et märkimisväärne osa euroala hiljutisest inflatsioonist on tulnud kasumite kasvust. 2023. aasta esimeses kvartalis olid Eesti tarbijahinnad* 31% kõrgemad kui 2019. aasta esimeses kvartalis. Kasumid tõstsid

Eesti Pank: Hinnatõus püsib aeglustuval trendil

Eesti tarbijahindade aastane kasvutempo jätkas aeglustumist: maikuus oli kasv 11,3% ja juunis 9,2%. Inflatsioon on aeglustunud alates eelmise aasta septembrist ja Eesti Panga prognoosi kohaselt langeb hinnakasv aasta teisel poolel alla 5%. Hinnakasv on suures osas aeglustunud tänu energia ja

Tartu alustas kortermajade renoveerimist toetava konsultanditeenuse pakkumist

Korteriühistutel on alates tänasest, 3. juulist võimalik esitada taotluseid tasuta renoveerimiskonsultandi teenusele.  Tartu linna ja Novarc Grupp AS-I koostöös pakutav teenus lihtsustab korteriühistutel renoveerimise planeerimist, rahastuse saamist ning aitab kokku hoida kulusid.  „Tartu renoveerib“ on projekt, mille abil saavad korterühistud pöörduda tasuta

Statistika: keskmise palga hakkab saama rohkem korteri ruutmeetreid

Tõnu Toompark

2023 I kvartali andmete baasil sai Tallinna keskmise palga eest soetada 0,54 m² keskmise tehinguhinnaga Tallinna korterit. Seda on sama palju, kui viimase kolme kvartali jooksul. Nii võib järeldada, et keskmise palga ja keskmise tehinguhinna baasilt arvestatav ostujõud on põhjas

Statistika: Korterite pakkumishind Eestis langeb, Tallinnas püsib

Tõnu Toompark

2023. a mais oli kinnisvaraportaalis KV.EE müügipakkumisel 10 375 korterit. Seda on pisut vähem kui kaks korda mulluse aasta algusest rohkem. Eesti korteripakkumiste eest küsiti keskmiselt hinda 2608 €/m² ehk perioodil 08.2022-03.2023 püsinud 2800-eurosest hinnatasemest ligikaudu 200 eurot vähem. Korterite

Swedbank: Korterite taskukohasus jätkab langust

Swedbank

Pealinna korterite taskukohasuse langus aasta esimeses kvartalis ootuspäraselt süvenes, kuna intressimäärade tõus suurendab laenukulusid. Samas on korteriturul eelnevatel aastatel toimunud kiire hinnakasv, mis on korterite hinna ja palga suhet oluliselt halvendanud. Eelmise aasta ülemäärane nõudlus korteriturul on asendunud ettevaatlikkusega ning

Maa-amet: Milliseks kujuneb maamaks?

Kohalikud omavalitsused on mures, kuna 2024. aastal rakenduvad maamaksu muudatused, mis võtavad aluseks 2022. aasta maade ümberhindamise tulemused. Juba on jutuks olnud uued muudatused, millega soovitakse anda omavalitsustele uusi võimalusi maamaksu reguleerimiseks. Õhus on maaomanike hirmu kasvava maamaksu pärast. Kas

Swedbank: Inflatsioon aeglustumisele veel vastutuult jätkub

Swedbank

Eestis jäi tarbijahindade kasvu tipp möödunud aasta augustisse. Kui möödunud aastal kasvasid hinnad keskmiselt veidi üle 19%, siis augustiga ehk viimase kaheksa kuu võrdluses on tõus olnud vaid 4%. Kiiresti on alla tulnud energia- ja metallide hinnad ning leevenenud on

Swedbank: Ettevõtete kasumlikkus peaks sel aastal vähenema

Swedbank

Kui eelmisel aastal suurenes Eesti mittefinantsettevõtete käive aastases võrdluses 28 protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis aeglustus see vaid 6 protsendini. Käibekasvu aeglustumine algas juba eelmise aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on nõudluse nõrgenemine ja hinnakasvu taandumine. Vaatamata ettevõtete käibe

Swedbank: Keskmise palga kasv kiirenes

Swedbank

Keskmise palga kasv kiirenes esimeses kvartalis 13 protsendini. Palgakasv oli keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu. Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma

Swedbank: Eesti majandus jääb ka teises kvartalis langusesse

Swedbank

Selle aasta esimese kvartali majanduse 3,2% langus oli ootuspärane. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt ja kalendripäevadega korrigeeritud SKP 0,6%. Aastases võrdluses vähenes Eesti majandus juba neljandat kvartalit, kvartali võrdluses aga viiendat kvartalit järjest. Esialgsete arvestuste järgi väheneb SKP aastases võrdluses

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõu madalseis jäi eelmise aasta sügisesse

Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,

Statistikaamet: Keskmine palk oli esimeses kvartalis 1741 eurot, mediaanpalk 1424 eurot

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu. Alates 2023. aasta

Eesti Pank: Majanduslangus on vähendanud hõivet üksikutes sektorites

Käesoleva aasta alguses püsis Eestis statistikaameti andmetel tööturu olukord stabiilne – suuri muutusi tööhõive ega töötuse määras ei toimunud. Registriandmete järgi on majanduslanguse mõjul kahanenud tööhõive tööstussektoris ja ehituses. Käesolevast aastast kajastuvad rahvastikustatistikas Eesti elanike hulgas ka ajutise kaitse saanud