Uudiste arhiiv

 

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (2/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus kumbki tehingu osapool ei ole seotud laenu ega hüpoteegiga. Täna kirjutame sellest, kuidas toimida olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (1/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime läbirääkimiste protsessist. Täna alustame müügitehingu vomistamise kirjeldamist lähtuvalt erinevatest finantseerimisskeemidest. Laenuta müüja ja laenuta ostja Sageli on kinnisvaratehingu kolmandaks osapooleks pank. Kui seda siiski ei ole ja kinnisvaramüüja

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist! Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks

Külmutatud projektid sulavad aeglaselt

Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud. Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – läbirääkimised ostjaga

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müüdavate ruumide ettevalmistusest ja nende ülevaatusest. Täna kirjutame läbirääkismistest ostjaga. Läbirääkimised ostjaga on tähtis protsess. Selle käigus tuleb kokku leppida mõned olulised punktid, kuid mis kõige tähtsam –

Statistika: eraisikute hoiused kasvasid aastaga 9%

Eesti eraisikutel oli Eesti Panga andmetel 2011. a. I kvartali lõpuks pangahoiuseid 4,3 miljardi krooni väärtuses. Äriühingutel oli hoiuseid 4,7 miljardi krooni väärtuses. Aastaga on eraisiku hoiuste maht suurenenud 9% võrra. Äriühingute hoiused on aastataguse ajaga samal tasemel. Eraisikute ja

Statistika: eluasemelaenud eelmise aasta tasemel

Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude käive püsib juba teist aastat samal tasemel. 2011. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene Eesti Panga andmetel 85 miljoni euro väärtuses. Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude maht jätkab kahanemist, mis sai alguse 2009. a. algusest. Märtsikuise

Statistika: laenude intressimäärad ei ole muutunud

Europõhiste elusasemelaenude intressimäär on vaatamata euribori vaiksele tõusule juba alates 2009. a. detsembrist püsinud vahemikus 3,2 ja 3,4%. Märtsikuine intressimäär oli Eesti panga andtelet 3,4%, mil euribor lähenes 1,5 protsendile. Intressimäära püsimine tõusva euribori tingimustes tähendab seda, et samal ajal

Tallinna korterite keskmise hinna viis aprillis üles kallima kinnisvara müük

Tehingud korteriomanditega, mille hind jäi suurusjärku 400 000 – 500 000 EUR-i toimusid eelkõige kesklinnas ja Pirital. Kallimaid ja eksklusiivsemaid objekte ostid eelkõige välismaalased. Pirital soetatud objektide puhul huvitusid ostjad ennekõike mere lähedusest ja merevaatest. Oluline oli ka suurus, vähemalt

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne

Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. a. IV kvartalis oli Eestis 93 200 töötut, mis on

Kuuülevaade: Tallinna keskmine korteri ruutmeeter ületas tuhande euro piiri

Aprillis tõusis Tallinna korterite pinnaühiku maksumus kahe aasta kõrgeimale tasemele ületades tuhande euro piiri, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet. Tallinna keskmine korteri ruutmeetri hind tõusis kuuga ligi 12 protsenti 1047 euroni. Samas vähenes korteritehingute arv

LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Tallinn 2011

KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Tallinna osas vastas Indrek. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Muutused kinnisvaraturul ei toimu kiiresti. Majandus võib olla küll tõustuteel, kuid suurt

Goodson & Red Tallinna kontor kaks korda suurem

Goodson&Red

Goodson & Red Tallinna kinnisvarakonsultantide jaoks on käes väga põnevad ajad. Ettevõttega liitus äsja neli spetsialisti, kellel ühtekokku kinnisvara alal enam kui 30 aastat kogemust. Kaks korda suuremana on Goodson & Red’i kollektiiv valmis tooma oma valdkonda värsket lähenemist ning

Mullid ja mullikesed Eesti kinnisvaraturul

Kinnisvaramull

On saabunud aeg, kus räägitakse järjekordselt tõusvast kinnisvaraturust, oleks sobilik ja igati asjakohane teha üks väike tagasi vaade, et aru saada mis siiski toimus kinnisvaramulliga. Kujutame ette, et mull on gaasi piirkond, mis on igal poolt ümbritsetud vedelikuga ja on

Tallinn-Tartu-Pärnu: esimese kvartali korteriturg möödus euro-märgi all

Eesti suuremate linnade korteriturud kogesid aasta esimeses kvartalis tagasihoidlikku tagasilööki, mille võib panna euro saabumise arvele. Pilt klaarus kiiresti ning juba märtsis kulges kinnisvaraturg rahulikus tempos ning mõistliku tehingute arvu tasemega omasoodu edasi. Märtsis-aprillis alanud eluasemelaenude kampaaniad on midagi täiesti

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

03.-06.03.2025 Kinnisvaramaakleri ABC