Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina…
Kohtuasjas nr 3-3-1-13-15 selgitas Riigikohus, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus olukord, kus isikud, kelle elamutes on ka mitteeluruume ning elamu aluse maa puhul on osaliselt katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa, osaliselt äri- ja sotsiaalmaa, saavad maksuvabastuse üksnes elamumaa osas. Riigikohus…
Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-15 tehtud otsuses tunnistanud kohtutäituri õigust siseneda omaniku nõusolekuta võlgnikust omaniku ruumidesse, kui seda on vaja teha ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Sellisel juhul asendab omaniku nõusolekut kohtumäärus. Muul viisil ei saaks kohtutäitur sundmüüki teostada ja kinnisasja…
Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise. Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega…
Kohtuasja nr 3-2-1-47-15 lahendamise käigus tuli Riigikohtul vastata küsimusele, kas müüjal on õigus jätta endale nii kinnisasi kui ka rahasumma olukorras, kus ostja on kinnisasja eest osaliselt tasunud, kuid suurem osa ostuhinnast on ostja pankrotistumise tõttu jäänud tasumata ning pankrotihaldur…
Kohtuasjas nr 3-2-1-49-15 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ja seda saavad korteriomanikud otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel. Lisaks selgitas Riigikohus, et kortermaja valitseja tegevuse puhul eeldatakse, et ta tegutseb korteriühisuse…
Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on…
Kohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi. Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et: i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud; ii)…
Kohtuasjas nr 3-2-1-12-15 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas üks korteriomanik saab nõuda tagasi korteriomanike poolt valitsejale tasutud remondiraha, kui valitsejaga sõlmitud käsundusleping on üles öeldud. Korteriomanikud ei olnud korteriühistut moodustanud, vaid maksid remondiraha korteriomanike üldkoosoleku otsusega nimetatud valitsejale. Ühel hetkel…
Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle…
Kohtuasjas nr 3-2-1-87-14 pidi Riigikohus andma hinnangu sellele, kas maa omanikul on õigus nõuda tema kinnistul asuva tehnorajatise talumise eest (käesoleval juhul Elering AS-lt) sh nõuda aastatasu ning maamaksu ja hoolduskulude hüvitamist. Nimetatud asjas oli isikule 2012. a eest tasu…
Kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 pidi Riigikohus lahendama järgmised küsimused: kas korteriühistu ja korteriomanikud saavad nõuda elamu projektijärgse küttesüsteemi taastamist; kas korteriomanikel on õigus teha oma korterisse ukseava ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Riigikohus selgitas, et esimese asjana tuleb alati vaadata, kas vastava…
Kohtuasjas nr 3-3-1-71-14 lahendas Riigikohus MTÜ Pirita Selts kaebust nn Pirita TOP detailplaneeringu tühistamiseks. Kaebuse põhiliseks väiteks oli elanike elukeskkonna oluline muutus (privaatsus ei ole enam tagatud, suureneb transpordikoormus ja müra jms) ning see, et kohalik omavalitsus ei ole seda…
Muinsuskaitseamet jättis Pärnus Lai tn 10 asuva kinnistu hoonestamise muinsuskaitse eritingimused soovitud kujul kooskõlastamata ja esitas oma tingimused kinnistu hoonestamisele. Riigikohtul tuli kohtuasjas 3-3-1-82-14 vastata küsimusele, kas Muinsuskaitseameti mittenõustumine 70 meetri kõrguse hooneosa rajamisega ja hoonele 30-meetrise kõrguspiirangu seadmine oli…
Kohtuasjas 3-2-1-145-14 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas hageja nõue tööde eest tasu saamiseks oli põhjendatud. Nimelt telliti töövõtulepinguga ehitise juurdeehitus- ja renoveerimistöid ning nende eest tuli tasuda kolmes osas. Tellija jättis tööde eest osaliselt maksmata ning esitas töövõtulepingu ülesütlemise teate,…
