Uudiste arhiiv

 

ERI Kinnisvara: Kinnisvaraturu suhtes tuleb konservatiivsemad hoiakud võtta

2001. a. leidis kogu Eesti kinnisvaraturul aset märkimisväärne hinnatõus, mis küündis 40-50 protsendini. Peamine hinnatõus puudutas Tallinna magalarajoone. Siiski ei tohiks hinnatõusust, mis Eesti tulul on üleafisheeritud, vaimustusse sattuda, sest tegemata on realiseerimata kasumiga, mis turuolukorra muutudes võib veel kahjumiks

ERI Kinnisvara: turule saabub muutusteaeg

Tagasivaade 2001. aastale 2001. a. leidis elamispindade sektoris aset märkimisväärne kinnisvara hinnatõus. Hinnatõus puudutas peamiselt Tallinnat ja Harjumaad, kus sooritati 2001. a. I-III kvartali andmetel 44% Eesti kinnisvaratehingutest, mis moodustasid 72% kõigi tehingute väärtusest (andmed: Eesti Statistikaamet). Vähemal määral puudutas

Tallinna mägede korterite hinnad I kvartal 2002. a.

Mustamäe m2 hind Märkused Sõpruse pst. kesklinna poole jääv osa, Sütiste tee, Mooni tn. A 7500-8500 Kõrgemalt hinnatud tänu linnale lähemal asumisele, teenindusasutused lähedal B 6500-7500 C 6000-6500 Siili telliskivimajad A 8500-9500 Tellismajad on väga soovitud kaup B 7500-8500 C

Ehitustempo Eestis pidurdub

Eesti ehitusfirmade juhid kinnitavad statistikaameti andmeid ehituse kasvu aeglustumise kohta tänavu teises kvartalis. Eesti ühe suurema ehitusfirma FKSM juhatuse esimehe Kaido Fridolini hinnangul pole Eesti ehitusturul võrreldes eelmise aastaga kasvu tunda. “1999. aastast alates on turumaht kasvanud, kuid hinnatase säilinud

Kinnisvara tuleb ostmisel hinnata kui investeeringut

Uue kodu soetamisel tuleks lisaks emotsionaalsele küljele ostu hinnata ka pikaajalise investeeringu seisukohalt. Õigete otsuste korral väldite soetatava kinnisvara väärtuse langemist aja jooksul. Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina emotsionaalsest aspektist – tahab teada, kes on naabrid, milline vaade avaneb

Laenumahud kasvavad, intressimäärad püsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. Võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude väljastamine 9%. Eluasemelaenude jääk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. Väljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujääk

Lääne pankade laenutrend tungib Eesti turule

Kuigi kinnisvaralaenuturul on pakkumisel kümmekond erinimelist laenutoodet on need sisu poolest äravahetamiseni sarnased ning tõeliselt universaalset ja paindlike tingimustega laenu klient nii lihtsalt ei leia. ASi Balti Investeeringute Grupp juhatuse esimees Ingo Põdra sõnul iseloomustab tänane olukord, justkui väga lai

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed väidavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rääkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sõna all täpsemalt mõtlevad. Antud on ainult hägusaid vihjeid. Vastasleer

Kinnisvaramaks on mõttetu

16. veebruari Äripäevas kirjutas arvamusveergudel Aivar Tomson sellest, et kinnisvaramaks on täiesti vajalik maks. Paraku piirdus kogu vajalikkuse argumentatsioon sotsiaalse õigluse ja maksulaekumiste prognoosimise hõlpsusega. Need argumendid ei veena. Ebaõiglane maks Esimese väite üritan ümber lükata, teine väide aga põhineb

Usk tulevikku elavdab laenamist

Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid, kusjuures niivõrd oluline polegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene üldse väljastatakse. 1999. aasta teisest kvartalist alates asusid pangad teoreetiliste võimaluste kõrval laene ka reaalselt väljastama. Eelnevalt, juunist 1998 kuni märtsini

Usk tulevikku elavdab laenamist

1999. a. alguses hakkasid pangad üksteisevõidu avaldama pressiteateid eluasemelaenude intressimäärade alandamisest. Kohest intressilangust aga reaalsuses aset ei leidnud (vaata graafikut). Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid. Niivõrd oluline ehk ei olegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene

E-äri mõju kinnisvaraturule on väike

Internetti ülistavad visionäärid kuulutavad hukku kinnisvaravahendusele ja ennustavad, et kinnisvara osatähtsust ettevõtte edukuse juures ootab juba lähitulevikus märgatav kahanemine. E-majanduse arengu tulemusena peaks kaduma kasu toote või teenuse tarbijale lähedal olemisest, sest vajalik hüvis toimetatakse tarbijani üha lühema ajaga kasvõi

Miks kinnisvarabüroo?

Kinnisvara ostu või müümise plaani tekkel seisab inimene dilemma ees, kas tegeleda tehinguni jõudmisega iseseisvalt või kaasata protsessi professionaalse partnerina ka kinnisvarabüroo. Eesti elanik kaldub tihtipeale eelistama iseseisvat asjaajamist. Selle põhjusteks võib lugeda ajakirjandustki suurelt läbinud pettasaamise lood, kuid peamiseks

Üürikorterite ehitamine vähendab üürikorterite arvu

Enne valimisi, osalt ka seonduvalt säästueelarve kärbetega, hoogustus diskussioon munitsipaalüürikorterite teemal. Nii mõnelgi pool leiti, et vaja on munitsipaalelamuehituse abil luua üürikortereid, et just nimelt seeläbi viia Eesti kesisel järjel olev eluasememajandus üldisele ja enneolematule õitsengule. Paraku ei ole enne

Kinnisvaraturg – killuke terviksüsteemist

Viimasel ajal on üha sagenenud jutud süvenevast kriisist kinnisvaraturul, meeletutest kinnisvarahindade langusest ja massilistest kinnisvarabüroode pankrotilainest. Kas asi on siis tõesti nii hull? Üldiselt on kinnisvara käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.02.2025 Kinnisvara müügikoolitus