Uudiste arhiiv

 

Tallinna üürihindade kasv hakkab peatuma

Sarnaselt kinnisvara ostu-müügituruga on stabiliseerumas ka üüriturg. Kui Tallinna kesklinnas on hinnatase juba pikemat aega üsna ühtlane, olles kohati kergelt tõusnud, aga samas ka langenud, siis magalate, eriti Mustamäe üürihinnad kasvasid mullu märkimisväärselt. Kuid ka nende hinnakasv on nüüd pidurdumas.

Tallinn tahab Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtta

Tallinna linnavalitsus otsustas algatada Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtmise. „Otsuse tegemisel lähtus linnavalitsus muuhulgas Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna Valitsuse vastavasisulisest ettepanekust,“ ütles abilinnapea Arvo Sarapuu. „Merimets on kõrge väärtusega roheala väga tiheda hoonestuse ja suure rahvaarvuga elamupiirkonnas,“ ütles Sarapuu.

Eestlased ostavad kodusid Hispaania päikese alla

Eestlaste huvi kinnisvara ostmise vastu Hispaaniasse, eelkõige Päikeserannikule, on aina kasvanud. Praegune hinnatase on sealsele turule sisenemiseks ka igati soodne, ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus. Kui paljud eestlased sinna kinnisvara on soetanud? Palju eestlastel Costa del Solis

Arco Vara: Põgenemine Peterburist – tohutult suurelt ja lärmakalt ehitusplatsilt

Arco Vara

Sisserände tõttu 2025. aastaks rohkem kui kolmekordistuv Peterburi elanikkond vajab massiliselt uusi kortereid, mistõttu sealsed uusarendused mahutavad sama palju elanikke, kui keskmise suurusega Eesti linnad. On täiesti arusaadav, kui lähema kümne aastaga 5,3 miljoni elanikuni kasvava suurlinna asukad ihaldavad juba

Sisemajanduse koguprodukti arvestuse metoodika muutus

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 2000. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%. Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010. Revideerimise käigus vaadati üle ka

Päevasel ajal Tallinna kesklinna rahvastik kolmekordistub

Kui lähtuda 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ning võrrelda inimeste asukohta päeval ja öösel, siis kõige tihedamini asustatud ruutkilomeeter asub Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses, kus päevasel ajal viibib hinnanguliselt üle 19 800 inimese. Öösel on samal ruutkilomeeteril ligi 5800 inimest, seega

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu

Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt. SEB

Eesti suuremad linnad said rahvastikuprognoosi aastani 2040

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040. Üldjoontes toimub seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel järgmise ligi 30 aasta jooksul kõigis linnades rahvastiku vähenemine ja vananemine, kuid linnade käekäik on erinev. Rahvastikku võidavad juurde

REL 2011: Eestis on 369 tiheasustusega paikkonda

Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. 2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli

Aasta lõpus töötus veidi kasvas

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud. Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2013. aasta III kvartalis oli 53 000, kasvas IV kvartalis

III kvartalis töötus stabiliseerus

Töötuse määr oli 2013. aasta III kvartalis 8,0%, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr muutus III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (II kvartalis oli see 8,1%), ent möödunud aasta III kvartaliga võrreldes (9,7%) oli

II kvartalis töötus kahanes

Töötuse määr langes 2013. aasta II kvartalis 8,1%ni, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr oli II kvartalis märgatavalt madalam nii eelmise kvartali kui möödunud aasta II kvartaliga võrreldes (mõlemal puhul oli töötuse määr 10,2%).

Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes tõmbekeskustes ja suuremates linnades kasvanud kiirelt ning uute müügipakkumiste lisandumine

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC