Uudiste arhiiv

 

I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive

Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes. Tööjõu-uuringu andmetel vähenes tööhõive I

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu

Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt. SEB

Swedbank: Eesti majandus kasvab sellel aastal 1,8%

Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sellel ja järgmisel aastal küll paraneb, kuid jääb oluliselt väiksemaks, kui veel paar kuud tagasi ootasime. Ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab

Eesti suuremad linnad said rahvastikuprognoosi aastani 2040

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040. Üldjoontes toimub seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel järgmise ligi 30 aasta jooksul kõigis linnades rahvastiku vähenemine ja vananemine, kuid linnade käekäik on erinev. Rahvastikku võidavad juurde

REL 2011: Eestis on 369 tiheasustusega paikkonda

Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

Väiksemate äärelinna korterite ostu–müügiturul käib hinnaralli

Viimase aasta jooksul käib väiksemate äärelinna korterite ostu müügiturul hinnaralli, kuid üüriturg on käitunud suhteliselt stabiilselt ja pakkumisi on isegi lisandunud. Samuti ei ole olulisi hinnamuutusi toimunud kesklinna üüriturul. Kuigi enamik Tallinna kesklinna üürikorterite pakkumisi lõpeb hinnatasemel 1 500–2 000

Maamaksuvabastus jätab Tallinna koduomanike taskusse 9,8 miljonit eurot

Tallinna umbes 153 000 koduomaniku maamaksuvabastuste kogusumma on umbes 9,8 miljonit eurot. Tallinna koduomanike keskmine maamaksuvabastus on 63,83 eurot, suurim maamaksuvabastus aga 4313,90 eurot ning väikseim 0,25 eurot. Maamaksuvabastus määrati kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri 1. jaanuari 2014 seisuga kannete alusel. Maamaksust

Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. 2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli

Aasta lõpus töötus veidi kasvas

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud. Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2013. aasta III kvartalis oli 53 000, kasvas IV kvartalis

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

Eesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks, kooli lõpetanud

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Elamumaa omanik peab maksuvabastuse saamiseks end elanikuks registreerima

Maamaksuvabastuse saamise eelduseks on rahvastikuregistri järgne elukoht sellel aadressil. Seetõttu soovitab Tallinna abilinnapea Eha Võrk kõigil elamumaaomanikel oma elukohaandmed rahvastikuregistrist aegsasti üle kontrollida. Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari 2014 seisuga, seega peab maaomanik hiljemalt aasta lõpuks sellele aadressile elama registreeritud olema.

Swedbank: Eesti ärikeskkond sel aastal paranes

Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

Viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC