Uudiste arhiiv

 

Uus Maa juunikuu turuülevaade

Ilmunud on Uus Maa juunikuu turuülevaade. Mõned märksõnad ülevaatest: Eesti kinnisvaraturul tõusis tehingute hulk aastaga 10,5%. Tallinna uusarenduste suur populaarsus on kinnisvaraturule toonud ka spekulante, kes on eelkõige huvitatud 2-toalistest korteritest uutes majades. Rakvere kinnisvaraturg oli juunis aktiivne – oma

Juuni kinnisvaraturg: tehingnud tehti ära enne puhkuste algust

Uus Maa turuülevaade

Järgneb Uus Maa analüütik Risto Vähi kommentaar juunikuisele kinnisvaraturule. Juunikuu Eestimaa kinnisvaraturgu iseloomustasid enne puhkuste algust tehtud tehingud, et suvel saaks uut kodu sisustama hakata. Tallinn: Eramuid müüvad vanemad inimesed, kelle jaoks on oma maja liiga suureks jäänud. Tartu: Üha

Rakvere korteriturg on igav

Rakvere korteriomanditehingute keskmine ja maksimaalne hind ja tehingute arv

Rakvere korteriturg kulgeb juba teist aastat samal rajal. Maa-ameti andmetel tehakse kvartalis 30-40 korteriomanditehingut, keskmine hind kõigub vahemikus 6 000 kuni 7 100.-/m². Küll on suurenenud pakkumiste arv, kuid pakkumishind püsib üsna endisel tasemel. Rakveres tehti 2010. a. III kvartalis 35

Elamispindade väljaüürimine muutub atraktiivsemaks

Kinnisvarahinnad on langenud. Tallinna korteriomandite tehingutehinna langus tipust küündib 50 protsendini. See paneb tõsiselt mõtlema, kas elamispinnad on muutumas atraktiivseks investeerimisobjektiks, mille väljaüürimine pakub omanikule stabiilset lisateenimise võimalust. 2007. a. aprillis oli Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetri tehinguhind 26 755 krooni.

Kui ma oleksin kihla vedanud… (12. osa – jaanuari kokkuvõte)

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja

Korteriomandite hinnad 2006. a. tasemel

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005.-2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga. Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga. Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval

Kinnisvaraturu languse murdmiseks peab laenukäive kasvama hakkama

Eluasemelaenude jääk endiselt kasvab, kuid kasvutempo on kiiresti aeglustumas. Eluasemelaenude käive väheneb eelmise aastaga võrreldes kümnetes protsentides. Elamispindade turule ei tule „elu sisse“ enne, kui laenukäivete vähenemine on taas tõusuks pöördunud. 2008. a. III kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene viie miljardi

Eluasemelaenude väljastamine 2005. aasta tasemel

2008. a. II kvartalis väljastati eluasemelaene 7,2 miljardi krooni väärtuses. See on samal tasemel, mis 2005. aasta teises pooles. Eluasemelaenude mahu drastilise vähenemise põhjuseks on oluliselt vähenenud kinnisvaratehingute hulk. Samuti on pangad tõstnud laenuvõtmiseks vajaliku sissetuleku piire ning kitsendanud laenude

Kinnisvarahinnad ei saa langeda – müüt murtud

Veel mõni aasta tagasi kinnisvara hinnatõusulainel kuuldus arvamusi, et kinnisvara on justkui sajaprotsendilise garantiiga investeering, mille väärtus ei saa ühelgi juhul langeda. Seda arvamust toitis sajandi alguses alanud püsiv hinnatõus, millest ka meedia üksjagu palju rääkis ja kirjutas. Kinnisvara kui

Eluasemeturul ringleb mullusest 40% vähem raha

Kiired muutused Eesti kinnisvaraturul on viimaste aastate vältel hoidnud seda sektorit pea igapäevaselt meedia tihendatud tähelepanu all. Prognoositakse ja arvatakse palju, mis turul toimuma hakkab, sageli jääb vajaka arvamuste põhjendatusest. Alljärgnevalt on vaadeldud eluasemelaenude ja eluasemekäivete mõju tänasele elamispindade turule.

Suure kinnisvarapakkumiste arvu taga on korduvad kuulutused

Nädalaga langes elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks 0,41%. Langus ei ole küll suur, kuid siin tuleb märkida, et tegemist on järjestikuse kaheksanda langusnädalaga. Nende langusnädalate jooksul on KV.EE Indeks langenud kokku tagasihoidliku 2,3%. Aastataguse ajaga on aga pakkumishindade indeks vähenenud

Millal korterite hinnad jälle tõusma hakkavad?

Korterite hinnad on Eestis aprillis 2007. a. olnud tipphindadest langenud ca 15%. Tallinna korterite tehinguhinnad on samal ajal langenud 7%. Üleüldise hinnalangetamiste palagani saatel kostub üha sagedamini küsimusi, millal saabub turu mõõn, mis on hea koht odava hinnaga vara soetamiseks?

Kinnisvaratehingute arvu langus mõjub turule positiivselt

Pole saladus, et kinnisvaratehingute arv on kokku tõmbumas. Täna tehakse turul tehinguid samal tasemel, mis 2004. aastal. Tehingute arvu põhjuseks on inimeste ebakindlus tuleviku suhtes, kõrgenemad laenuintressid, karmistuvad laenutingimused ning loomulikult ka kõrgustesse tõusnud kinnisvarahinnad. Hoogne kasv algaski kinnisvaraturul 2004.

Jüri korterite hinnad kasvavad kuni 10%

Tallinna lähipiirkonnas naabervaldades, kus on väljakujunenud infrastruktuur ja hea ühistranspordiühendus Tallinnaga, on viimastel aastatel nõudlus korterite järele tõusnud. Kohati on nõudlus hakanud pakkumist ületama. Seda eelkõige võrreldes Tallinnaga tänu rohelisemale ja inimsõbralikumale ümbrusele ja madalamale hinnatasemele. Tallinnast välja kolides tehakse

Kakumäe võistleb mainekuses ja elamukruntide hindades Piritaga

Eluasemelaenude võtmise hõlbustumine, intressimäära langus ja üldise majanduskeskkonna positiivne areng on märkimisväärselt aktiveerinud Tallinna ja selle lähema ümbruse eramu- ja krunditurgu. Nõutumad ja kallimad piirkonnad Tallinnas on Pirita ja Merivälja ümbrus ning Nõmme linnaosas. Järjest kasvanud on ostuhuvi Kakumäe piirkonna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine