Uudiste arhiiv

 

Eestlase teine kodu

Tänasel ettevaatlikul kinnisvaraturul on teisest kodust saanud eksklusiivne eelisõigus, mida saavad endale lubada vähesed, seda nii ostmise kui ka ülalpidamise seisukohast.Kinnisvarahindade tõusu tipul muutusid populaarseteks sihtkohadeks lisaks Eestimaale Hispaania ning kuldsed liivad Bulgaarias, kuhu soetati kinnisvara. See, kes majanduslanguse ajal

EfTEN Kinnisvarafond ostis hotelli Palace Tallinnas

EfTEN Kinnisvarafond ja Vello Kunmanile kuuluv AS Esraven omandasid Scandic Hotels AB’lt ühise investeeringuna Tallinnas Vabaduse väljakul asuva hotelli Palace kinnistu ja operaatorettevõtte. EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on tegu unikaalse investeeringuga. „Hotell Palace’ist on kujunenud omamoodi ikoon oma

Metro Capital siseneb Riia kaubanduspindade turule

Metro Capital Management laiendab oma haaret Läti kaubanduspindade turul. Hetkel on käimas läbirääkimised 13 000 m2 projekti arenduseks Riia kesklinna piirkonnas. Sarnane suurprojekt on ka eelmise aasta lõpus Riias avatud 8 000 ruutmeetrine Prisma hüpermarket. „Nõudlust sarnaste ühele ankurüürnikule keskendunud

Mida toob 2013. aasta Eesti ja Ida-Virumaa kinnisvaraturule?

Swedbanki koostööpartnerite infokirjas kirjutab Domus Kinnisvara maakler Marina Batluk Eesti kinnisvaraturust üldisemalt ja konkreetsemalt Ida-Virumaal toimuvast. Siinse artikli autorid, Domus Kinnisvara kinnisvaraspetsialistid leiavad, et 2011. a neljandast kvartalist alates täheldatav kinnisvaraturu elavnemine jätkub. Arvestades 2012. aasta kümne kuuga toimunud 16%

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele. Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab

Kas osta remonditud või remonti vajav korter?

Viimastel aastatel on kinnisvaraturg liikunud pigem selles suunas, et ostetakse juba sissekolimisvalmis kortereid, «oma käe järgi» remonditegemist jääb tasapisi vähemaks. Ilmselt pole tegemist inimeste laiskuse või oskamatusega, vaid korteriostuks (loe: eluasemelaenu võtmiseks) võimeliste inimeste elukorraldus on lihtsalt nii kiire, et

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Energiatarve määrab kinnisvara väärtuse

Kinnisvara asukoht, kvaliteet ja energiatarve määravad inimeste heaolu. Ka Eestis peaksid kinnisvaraostjad ja -arendajad senisest enam pöörama tähelepanu energiasäästule. Eelkõige tuleks mõelda oma elukorralduse peale. Määrav on siin töökoha, laste kooli ja lasteaia asukoht. Skandinaavias peetakse mõistlikuks elukorralduseks, kui teekond

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Kes hüvitab korteris ja kortermajas tekkinud kahju?

Kortermajas kohtuvad jagatud rõõm ja mure, aga ka jagatud vastutus. Kui eramus on tulekahju või niriseb kevadine sulavesi katuselt seina vahele, muretseb üksnes eramu omanik. Kui kortermajas naabri korter põleb, on hirm kõigil või kui katus laseb läbi, on mure

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Tallinn ei vaja massehitust

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Eilses Postimehes avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark arvamust, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid. Mõningate artiklis toodud seisukohtadega võib nõustuda, kuid mõned nõuavad kõrvale teist arvamust. Olukorras, kus meil ühiskonna rikkust arvestades on elamispinda ühe elaniku kohta täiesti piisavalt

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja

Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi

2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%. Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas. Selleks,

Kui palju suurendab renoveerimine korterelamu turuväärtust?

Mustamäe

Minu poole pöörduti küsimusega, kui palju tõstab korterelamu renoveerimine selle turuväärtust? Eks sellist numbrit on raske öelda, et korteri väärtus on momendil X ja peale maja renoveerimist on see Y. Palju sõltub asukohast. Mõnes asukohas annab renoveerimine rohkem juurde. “Õhema”

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

08.-16.10.2024 Kinnisvara täiendkoolitus