Uudiste arhiiv

 

Kas osta remonditud või remonti vajav korter?

Viimastel aastatel on kinnisvaraturg liikunud pigem selles suunas, et ostetakse juba sissekolimisvalmis kortereid, «oma käe järgi» remonditegemist jääb tasapisi vähemaks. Ilmselt pole tegemist inimeste laiskuse või oskamatusega, vaid korteriostuks (loe: eluasemelaenu võtmiseks) võimeliste inimeste elukorraldus on lihtsalt nii kiire, et

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Energiatarve määrab kinnisvara väärtuse

Kinnisvara asukoht, kvaliteet ja energiatarve määravad inimeste heaolu. Ka Eestis peaksid kinnisvaraostjad ja -arendajad senisest enam pöörama tähelepanu energiasäästule. Eelkõige tuleks mõelda oma elukorralduse peale. Määrav on siin töökoha, laste kooli ja lasteaia asukoht. Skandinaavias peetakse mõistlikuks elukorralduseks, kui teekond

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Kes hüvitab korteris ja kortermajas tekkinud kahju?

Kortermajas kohtuvad jagatud rõõm ja mure, aga ka jagatud vastutus. Kui eramus on tulekahju või niriseb kevadine sulavesi katuselt seina vahele, muretseb üksnes eramu omanik. Kui kortermajas naabri korter põleb, on hirm kõigil või kui katus laseb läbi, on mure

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Tallinn ei vaja massehitust

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Eilses Postimehes avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark arvamust, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid. Mõningate artiklis toodud seisukohtadega võib nõustuda, kuid mõned nõuavad kõrvale teist arvamust. Olukorras, kus meil ühiskonna rikkust arvestades on elamispinda ühe elaniku kohta täiesti piisavalt

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja

Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi

2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%. Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas. Selleks,

Kui palju suurendab renoveerimine korterelamu turuväärtust?

Mustamäe

Minu poole pöörduti küsimusega, kui palju tõstab korterelamu renoveerimine selle turuväärtust? Eks sellist numbrit on raske öelda, et korteri väärtus on momendil X ja peale maja renoveerimist on see Y. Palju sõltub asukohast. Mõnes asukohas annab renoveerimine rohkem juurde. “Õhema”

Renoveerimise tasuvusest

Renoveerimine energia säästmiseks ei tasu end ära. Energiat säästev renoveerimine on väga tasuv. Kumb väide on õige? Mõlemad! Tänapäeval ei tasu hakata rääkima sellest, miks on vaja energiat kokku hoida. Palju olulisem on selgeks saada, millised tegevused renoveerimise puhul end

Renoveerimine ei ole sama kui soojustamine

Levinud on arusaam nagu oleks hoone renoveerimine sama kui hoone soojustamine. Sellele on kindlasti kaasa aidanud massiliselt kommunikeeritud sõnum – „Pane oma majale kasukas selga!“ Tegelikkuses on hoone soojustamine küll oluline tegevus komplekssel renoveerimisel, aga mitte ainus ja kindlasti mitte

Kuidas ja miks peaks kortermaja renoveerima terviklikult?

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida. Targo Kalamees nendib ajakirjas Keskkonnatehnika (1/2010, lk 37):

Väikeses muudatuses peitub palju ilu

Aasta lõpp on just see aeg, kus tasub teha väikseid muudatusi, mis olemise kohe iseenesest veidi pidulikumaks teevad. Miks mitte teha jõulukingituseks enda köögile või vannitoale uus sisekujundus või paigutada elutuppa uus põrand või hoopis majale uus küttesüsteem? Suuremate remonttööde

Panusta oma elukeskkonna parendamisse

Remondil on oluline osa elukeskkonna parendamisel. Kui väiksemate remonttöödega saab omal jõul hakkama, siis näiteks ehituskonstruktsioonide, vee- ja kanalisatsiooni- või küttessüsteemi parendamiseks tuleb tõenäoliselt laenu võtta. Samas on tulenevalt majanduskeskkonnast soodne aeg sellisteks ettevõtmisteks. Hinnad ehitusturul on ju langenud! Nordea

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC