Uudiste arhiiv

 

KredEx peatab oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite ammendumisega peatab KredEx oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu. 2004. aastaks eraldati riigieelarvest 16,4 mln krooni kortermajade rekonstrueerimistoetusteks. 11. oktoobri seisuga on toetuste andmiseks vabu vahendeid veel veidi üle 2,1 miljoni krooni. Viimastel

KredEx jätkab 1. novembrist eluasemelaenu käenduste väljastamist

Vastavalt KredExi nõukogu 6. oktoobri otsusele taasavab sihtasutus Noore Pere, Noore Oma Kodu ja Tagastatud majades elavate üürnike eluasemelaenude käenduste väljastamise 1. novembrist 2004. Esialgu jätkatakse käenduste väljastamist laenude tagasimaksmisest vabanenud limiidi arvelt. Eluasemelaenu käenduste väljastamine peatati 30. septembril seoses

Eesti Korteriühistute avalik pöördumine

Eesti Korteriühistute VII FoorumiAVALIK PÖÖRDUMINETallinnas, 07.10.2004 Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Vabariigi Presidendi poole 01.10.2004 seisuga on Eestis 7639 korteri- ja elamuühistut. Neis ühistutes on 350 000 korterit, kus elab ca 800 000 eestimaalast. Korteriühistutes elab täna ca

Isamaaliit: KredExi tegevus peab jätkuma

Isamaaliit algatas täna Riigikogus seadusemuudatuse, millega suurendatakse KredEx poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahtu 1,4 miljardi kroonini. Seadusemuudatus võimaldaks jätkata noortele peredele, spetsialistidele ja niinimetatud sundüürnikele eluaseme soetamisel võetavate laenude osalist käendamist. Ettevõtluse toetamise ja laenude tagamise riiklike toetuste võimaldab Krediidi ja

Kinnisvarakalender: 2002. aasta kokkuvõte

07/01 Tallinna linnavalitsus annab Kadriorgu Vilmsi tänavale ilma loata elamule viienda korruse ehitanud kinnisvaraarendajale alla ja nõustub selle lõhkumise asemel ala detailplaneeringut muutma.28/02 TOP-i nõukogu otsustas toetada erastaja Arco Investi skeemi, mille kohaselt laenab TOP Arco Investile enda ostuks 126,8

Kinnisvarakalender: juuli 2002

Kuuteemad: – linnavalitsuses ööbinud üürnikud;– linnavalitsuse ja Aswega vaidlused Rotermanni kvartali planeeringute üle;– jooksevkonto puudujäägist tingitud kinnisvarakrahhi kartus;– rekordiliselt suur eluasemelaenude väljastamine ja rekordiliselt madalad laenuintressid. Muud sündmused: 01/07 Kolme päeva jooksul Harju tänava küsitluses osalenud 7640 tallinlasest toetas 87,3%

Maamaksu võlu ja valu

Äripaev

Mäletatavasti tuli Äripäev oma 16. oktoobri juhtkirjas välja ettepanekuga kaotada Eestis maamaks (vt. Maamaks tuleb kaotada). Kas sedakorda oli tegemist mõne huvigrupi isikliku taotluse edastamisega või hoopiski toimetuse teadliku provokatsiooniga, on loomulikult iseküsimus. Viimasele oletusele viitab nimelt Paul Tammerti väga

Kinnisvaramaks ei ähvarda

Rahandusministri lubatud kinnisvaramaksu kehtestamine on lükkunud edasi määramatusse kaugusesse, praeguse maamaksu kolmekordistamine ettevõtjaid lähitulevikus ei ohusta. Aastateks 1999-2003 koostatud Eesti majanduse arengukava majanduspoliitika peatükis on selgelt kirjas, et maamaks asendatakse kinnisvaramaksuga ning see toob võrreldes praeguse maamaksuga riigieelarvesse kolm korda

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning muutub

Elamumajandus vajab pikaajalisi laenuressursse

14. oktoobril 1997. a. kiitis Vabariigi Valitsus põhimõtteliselt heaks Majandusministeeriumi elamuosakonnas koostatud dokumendi “Elamureformi analüüs ja selle täiustamise ettepanekud.” Muuseas nähti selles ette 1999. aastal 500 miljoni krooni eraldamist elamumajandusele elamureformi lõpule viimiseks. 12. jaanuaril 1999. a. kiideti valitsuses põhimõtteliselt

Kinnisvaraturg – killuke terviksüsteemist

Viimasel ajal on üha sagenenud jutud süvenevast kriisist kinnisvaraturul, meeletutest kinnisvarahindade langusest ja massilistest kinnisvarabüroode pankrotilainest. Kas asi on siis tõesti nii hull? Üldiselt on kinnisvara käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning

Kinnisvaramaks loob segadust

Tuletades meelde eelmisi Riigikogu valimisi ja sellele eelnenud valimiskampaaniat, siis vist ainult ühes küsimuses olid kõik erakonnad üksmeelsed – elanikkonna maksukoormat ei kergitata. Siiski on viimasel ajal kuulda olnud, et riigieelarvesse planeeritakse tagasihoidlikku maksukoormuse kasvu (ca 0,2%) ning ka Koonderakonna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-07.11.2024 Kinnisvara ABC