Uudiste arhiiv

 

Riigikohtu praktika: Hüpoteegi kehtivus kui kinnisasja omandamise leping on tühine

Kohtuasjas nr 3-2-1-147-14 asjas oli küsimuse all olukord, kus varasemalt oli tuvastatud, et kinnisasja omandamise tehing oli tühine kuid samas oli kinnistule seatud hüpoteek. Analüüsiti, kas selline hüpoteek kehtib. Hüpoteegi omandaja omandas hüpoteegi teadmata, et kinnisasja omandi üle käib kohtus

Riigikohtu praktika: avalike teede väljaehitamise kulude hüvitamine

Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas. Isik tõlgendas maavanema

Riigikohtu praktika: kinnisasja ostueesõiguse teate sisu

Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 käsitles Riigikohus küsimust, millisest hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg ja milline peab olema ostueesõiguse teate sisu. Seadus ütleb, et kinnisasjade puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast seaduse nõuetele vastava teate saamist, kui seaduses või

Riigikohtu praktika: Üürpinna parenduste hüvitamine üürnikule

Riigikohus lahendas kohtuasjas nr 3-2-1-118-14 vaidlust küsimuses, kas üürileandja peab hüvitama üürnikule üüritud ruumide parendamise ja muutmisega seotud kulutused olukorras, kus parenduste tegemiseks puudus üürnikul üürileandja kirjalik kooskõlastus ja nõusolek. Samas üürileandja esindaja oli parendustöödest teadlik ja andis juhiseid konkreetsete

Riigikohtu praktika: ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamist

Kohtuasjas nr 3-3-1-57-14 oli küsimuse all ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine. Ehitusluba ja kasutusluba olid välja antud kortermaja esimesel korrusel paikneva korteri juurde kuuluva terrassi kinniehitamiseks. Selle korteri kohal asuva korteri omanik esitas linnavalitsusele taotluse ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks,

Riigikohtu praktika: Üürniku õigust üürileping erakorraliselt üles öelda

Kohtuasjas nr 3-2-1-128-14 vaidlesid üürnik ja üürileandja selle üle, kas üürnikul oli õigus üürileping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et üürileandja sisenes üüritud pinnale üürniku äraolekul ja sellest üürnikule ette teatamata. Üürileandja käis üüritud pinda näitamas uutele potentsiaalsetele üürnikele ajal, mil

Tulumaks korteri pärandamisel

Reeglina tuleb korteri müümisel tuleb riigile tasuda saadud kasult/tulult tulumaksu (kasu = müügihind – müügiga otseselt seotud kulud – soetamismaksumus). Seaduse järgi kehtib ka erandeid ehk tulumaksu ei tule tasuda kui müüja kasutas korterit oma elukohana ning kui oma elukohta ei

GLIMSTEDT: Talumistasude poliitika vajab selgust

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse advokaadi Moonika Kukke sõnul puudub täna ühtne metoodika tehnorajatiste talumistasude arvutamiseks, mille riik oli kohustatud välja töötama juba kaks aastat tagasi. „Kinnistuomanikel on õigus nõuda nende maal asuvate tehnorajatiste valdajatelt talumise kohustuse eest hüvitist, mille

Üür ja eluasemelaen elatise osana

Elatisevaidlustes on tihti probleemiks see, et elatist maksma kohustatud vanem kahtlustab, et teine vanem ei kasuta elatist sihipäraselt ainult lapse huvides vaid kasutab seda ka isiklike kulude katteks. Enamlevinud näiteks on seejuures olukord kus lapsega koos elav vanem kasutab saadud

Riigikohtu praktika: kortermaja majandamise kulude kandmine

Tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 selgitas kohus, millised kulutusi on võimalik teha korteriomanike kokkuleppel ja milliseid kulutusi tuleb lugeda majandamiskuludeks. Lisaks selgitas kohus, kas korteriomanikul on õigus jätta tasumata küttearved aja eest, mil ta ei saanud oma korterit remondi tõttu kasutada ning

Riigikohtu praktika: Kas elektrialajaam on ehitise oluline osa

Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama küsimuse, kas alajaam on vallasasi või kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Kinnisasja omanik leidis, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse.

Riigikohus asub maaomanike taotlusel arutama põlevkivi kaevandamise seaduslikkust Kiviõlis

Riigikohus võttis menetlusse Kiviõli maaomanike kassatsioonkaebused, milles maaomanikud seavad kahtluse alla Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le väljastatud põlevkivi kaevandamisloa seaduslikkuse. Põhja-Kiviõli II karjääri laiendusele ette jäävate maade omanikud on vaidlustanud Keskkonnaministeeriumi poolt 27. jaanuaril 2011 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le antud maavara kaevandamise loa

Mis maksab juurdepääs üle võõra maa?

Üheks enamvaieldavaks teemaks juurdepääsuvaidlustes üle võõra maa on juurdepääsu eest makstava tasu suurus. Tasu suuruse osas on seadus napisõnaline. Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt on võõra kinnisasja kasutamine juurdepääsuks enda kinnisasjale tasuline. Tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu

Mida teha, kui üürnik ei maksa üüri?

Kui üürnik ei tasu üürileandjale korrektselt üüri, siis üheks vahendiks, mida üürileandja üürniku vastu kasutada saab, on üürileandja pandiõigus. Üürileandja pandiõiguse teostamiseks peavad aga olema täidetud teatud tingimused. Võlaõigusseaduse kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal

Glikman Alvin & Partnerid: kasvava metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

Tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14 oli küsimuse all kinnisasja omaniku loata puude raie ja sellega seotud tagajärjed. Riigikohus selgitas, et kasvav mets on kinnisasja oluline osa ja kuulub kinnisasja omanikule. Raiutud metsamaterjal on kinnisasjast saadav vili ja seega vallasasi, mille omanikuks saab

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.12.2024 Üürikoolitus