Uudiste arhiiv

 

Elu korteriühistus: Vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu pooled

Kätri Sarapuu

Meie hoone korteriomanikud on sõlminud haldusteenuse saamiseks lepingu haldusfirmaga. Haldusfirma on enda nimel sõlminud muuhulgas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu teenuse osutajaga. Tuleb välja, et haldusfirma ei ole tasunud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest ja nüüd nõuab teenuse

Elu korteriühistus: Korteriühistu õigus esitada hagi

Kätri Sarapuu

Oleme korteriühistu. Üks korteriomanik on omavoliliselt lammutanud ilma projekti, ehitusloa ja kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnalõõri ja sulgenud ventilatsiooniavad enne seda, kui moodustasime korteriühistu. Nimetatud korteriomaniku tegevusest saime teada alles nüüd. Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kohtu kaudu

Kas kaitseme inimest või laululindu?

Omanikud.ee

Omanikud on juba praegu Eestis uppumas piirangutekoorma alla, ent kitsendavaid seadusi tuleb paraku järjest juurde, kirjutavad notar Priidu Pärna ja akadeemik Anto Raukas Postimees Plussis. Raplamaal on saja-aastane suitsusaun, millele üks allakirjutanutest soovis teha aja nõuetele vastavat juurdeehitust. Kunagise suurpõllumajanduse

Omanike Keskliit: Elering olgu eeskujuks talumistasude maksmisel

Elering

Eesti Omanike Keskliit tervitab AS Eleringi otsust hakata maksma talumistasu elektriliinide kaitsevööndi maamaksu ulatuses. EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on see Taavi Veskimäe väike samm õiges suunas, et lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus eraõiguslikud võrguettevõtted kasutavad eraomandit sisuliselt tasuta. EOKL

Elu korteriühistus: Üldkoosoleku otsuse kohustuslikkus

Kätri Sarapuu

Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus vahetada meie korterelamus välja keskküttesüsteemi torustik ehk see renoveerida. Üks meie maja korteriomanikest ei võimaldanud töövõtjal siseneda enda korterisse seal torude vahetamiseks ja keeldub sellest ning ei tunnista üldkoosoleku otsust, kuna leiab et otsus

Ehitusvaidluste lahendamise ABC

TRINITI

Hiljutises Riigikohtu lahendis korrati üle mõned varem juurdunud põhimõtted ehitusvaidluste lahendamiseks, kuid samas loodi projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ka mõningast uut praktikat (vt otsus nr 3-2-1-60-15). Millise tulemuse pidi töövõtja saavutama? Riigikohtu hinnangul tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus

Kätri Sarapuu

Kuidas saab lahendada parkimisküsimus maja hoovis? Nimelt pargivad enamus korteriomanikke iga kord erinevatele kohtadele. Kuidas oleks võimalik parkimiskohad kindlaks määrata? Erinevalt laiale arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll

Riigikohtu praktika: Maksusoodustuse mittelaienemine muule kui elamumaale on põhiseadusega kooskõlas

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-3-1-13-15 selgitas Riigikohus, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus olukord, kus isikud, kelle elamutes on ka mitteeluruume ning elamu aluse maa puhul on osaliselt katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa, osaliselt äri- ja sotsiaalmaa, saavad maksuvabastuse üksnes elamumaa osas. Riigikohus

Riigikohtu praktika: Kohtutäituri õigus siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-15 tehtud otsuses tunnistanud kohtutäituri õigust siseneda omaniku nõusolekuta võlgnikust omaniku ruumidesse, kui seda on vaja teha ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Sellisel juhul asendab omaniku nõusolekut kohtumäärus. Muul viisil ei saaks kohtutäitur sundmüüki teostada ja kinnisasja

Ostetud korteril ilmnevad hiljem puudused – mida teha?

TRINITI

Ostjat tabas pärast korteri ostu ebameeldiv “üllatus”. Selgus, et: (i) korteriühistul on võlgnevus panga ees ning iga korteriomand kohustub tasuma sellest ca 2400 eurot; (ii) korteriühistu ei toimi (ei väljastata kommunaalarveid ega koguta makseid, lund ei koristata, korstnaid ei puhastata,

Riigikohtu praktika: Korteriomandi kasutamine vastuolus selle sihtotstarbega

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise. Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega

Riigikohtu praktika: Kinnisasja müügitehingu tagasitäitmine ostja pankroti korral

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasja nr 3-2-1-47-15 lahendamise käigus tuli Riigikohtul vastata küsimusele, kas müüjal on õigus jätta endale nii kinnisasi kui ka rahasumma olukorras, kus ostja on kinnisasja eest osaliselt tasunud, kuid suurem osa ostuhinnast on ostja pankrotistumise tõttu jäänud tasumata ning pankrotihaldur

Riigikohtu praktika: Kortermaja remonttöödeks laenu võtmise otsustamine ja vastavate lepingute sõlmimine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-49-15 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ja seda saavad korteriomanikud otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel. Lisaks selgitas Riigikohus, et kortermaja valitseja tegevuse puhul eeldatakse, et ta tegutseb korteriühisuse

Riigikohtu praktika: Kinnisasja müügieseme puudused ja müügilepingust taganemine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on

Riigikohtu praktika: Äriruumi üürilepingu ülesütlemine ja hüvitised

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi. Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et: i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud; ii)

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.12.2024 ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele