Uudiste arhiiv

 

Kinnisvaraturg Euroopa Liiduks valmis

Valdav enamus ehk 2/3 Eesti elanikest avaldas 2003. a. 14. septembril soovi Euroopa Liiduga liituda. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

ELiga liitumine on tänastesse kinnisvarahindadesse juba sisse kirjutatud

14. septembril andis kolmest hääletanust kaks hääle selle poolt, et Eesti võiks liituda Euroopa Liiduga. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Kinnisvara vahendusturu haaravad portaalid

Kinnisvara vahendusturu oluline jätkuv trend on portaalistumine. Kunagine erinevate vahendusfirmade pakkumiste kokkukoondamise süsteem ehk MLS (Multiple Listing Service) sai USAs alguse sellest, et kord nädalas vahetasid kinnisvarafirmad üksteisega pakkumiste nimekirju. Arvutite ja Interneti hoogne pealetung võimaldas pakkumisi hõlpsalt kokku koondada

Internet sunnib maaklerteenuse kvaliteeti tõstma

Kunagised Interneti ülimat võidukäiku kuulutavad oraatorid on tänaseks enamuses vaikinud. Internet muudab küll kõiki ärimaailma valdkondi, kuid see ei ole siiski asi iseeneses. Oluline mõju on Internetil olnud kinnisvaraturule, see mõju on jätkuv. Eesti kinnisvara vahendusturul on pakkumised enda kätte

Hea omanik hoomab kliendi soove

Äripaev

Büroopindade turg on faasis, kus pakutava pinna suur hulk nõuab maakleritelt märkimisväärset professionaalsust, et õige üürileandja leiaks õige üürilevõtja ja et nende vahel saaks tekkida pikaajaline äriline suhe. Professionaalsus tähendab maaklerite jaoks selles kontekstis klientide (üürileandja ja üürilevõtja) vajaduste hoomamist

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Maamaks korjab vastaseid

Piisab vaid kinnisvaraspekulandil liigutada mõnda maja ühes käest teise, kui sellest kannatab kõigi naabrite rahakott. Maamaks kasvab hüppeliselt. Viimaste aastate kogemus on ka paljusid maamaksu pooldajaid veennud selle ebaobjektiivsuses ja ebaõigluses. Põhiprintsiibid, mis maamaksu teemal üldsuselt nahutada saavad, on riigi

Tallinn kangutab riigilt maad välja

Tallinna linn planeeris munitsipaalmajad riigi maale ja tellis projektidki ära, ent riigil pole kavaski kalleid krunte munitsipaalomandusse anda. Eelmise aasta märtsis kuulutas Tallinna linnavalitsus välja arhitektuurivõistluse, leidmaks uuele linna toetusega ehitatavale Mustjõe elamurajoonile sobivat lahendust. Tegemist on 60 hektari suuruse

Refereering: Büroohoone arendamine

Sissejuhatus Büroohoonete arendamine on arendustegevuse üks kõige keerukamaid ja konkurentsitihedamaid segmente. Büroohoonete arendajate suurus varieerub ühemehefirmadest kuni suurte rahvusvaheliste arendusfirmadeni. Büroode kasutajad varieeruvad tegevusalati üürides ruume suurusega alates paarikümnest ruutmeetrist kuni miljonite ruutmeetrini. Järgnevalt on keskendutud alustajate kinnisvaraarendajate rajatavatele kontorihoonetele,

Kinnisvarakalender: veebruar 2003

Kuuteemad: – Jamad riigiametnike korterite ja erisoodustusmaksu ümber. – Segadused Kalevi hoone Politseiametile üürileandmisega. – Kroonides väljastatud eluasemelaenu intressimäär kõigi aegade madalaimal 7,2% tasemel. Muud teemad: 04/02 Saksa kauplusteket Lidl registreeris end eelmise aasta lõpus Eestis Lidl Holding Eesti OÜ

Kinnisvara – investeerida või mitte

Möödunud kahel nädalal oli Eesti Päevalehes mitu artiklit raha paigutamisest kinnisvarasse. Üks neist (Pensioniks saab miljon krooni koguda ka kinnisvaraga 19/09) väitis, et pensionit annab koguda kinnisvarasse investeerides. Teine (Eluasemesse investeerimine on sageli enesepettus 20/09) väitis, et kinnisvara ei ole

Riskid ja hüved kinnisvarasse investeerimisel

Mõni aeg tagasi oli Eesti Päevalehes mitu artiklit raha paigutamisest kinnisvarasse. Üks neist (“Pensioniks saab miljon krooni koguda ka kinnisvaraga 19/09”) väitis, et pensioni annab koguda kinnisvarasse investeerides. Teine (“Eluasemesse investeerimine on sageli enesepettus 20/09”) väitis, et kinnisvara ei ole

Investeerida kinnisvarasse või aktsiatesse?

Kinnisvara- või aktsiainvesteeringu vahel kaaludes tuleb erinevaid nüansse, mis neid kahte vara liiki eristavad. Allpool toodud mõned neist. KINNISVARA AKTSIA Kõik kinnisvaraobjektid (isegi sama otstarbega) on erinevad, koguni unikaalsed Kõik ühe firma samaliigilised aktsiad on sarnased ning kannavad samu õiguseid,

Põllumaad soovib osta kohalik

Euroopa Liiduga liitumine annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutel hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad. ELiga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised asjaolud:– inimeste ja kaupade vaba liikumine – annab võimaluse kinnisvara nõudluse suurenemiseks; – riigi risk ja intressimäär

Juhtkirja taustainfo: Põllumaad soovib ka tulevikus osta kohalik

Eesti liitumine Euroopa Liiduga annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutele hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad. Euroopa Liiduga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised seitse asjaolu: inimeste ja kaupade vaba liikumine. Loob võimaluse kinnisvaranõudluse suurenemiseks; riigi risk ja intressimäär.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC