Uudiste arhiiv

 

Inetu rikas pruut võib lõpuks kositud saada

Pealinn otsib kolmandat aastat kosilast Kopli liinidele, et sinna elurajoon rajataks. Piirkonna magususest hoolimata pole alale arendajat leitud. Järgmisel nädalal lõppev oksjon võib arendaja tuua. Need kujud, kes käivad uudistamas, on ikka koloriitsed.Andres Peets, tõsielusarjast tuntud Roberto äripartner räägib, et

Kalamaja on kõige kiiremini arenev kinnisvaraturg Tallinna kesklinna naabruses

Otsides täna Tallinna kiiremini arenevaid piirkondi kinnisvaraturu vaatepunktist tuleb pilk suunata Kalamajale. Kalamajas on väljakujunenud roheline elukeskkond, kus uued arendusprojektid toovad kinnisvaraturule uut kvaliteeti. Loomulikult saab kinnisvarasektori vaatepunktist vaadates elu alguse kesklinnast ja selle lähistelt. Seejuures elamispindade turu kiiremad arengud

Somm Tallinnast: SKP tugevas kasvus

Kolmapäeval 11.08. avalikustab Statistikaamet Eesti majanduskasvu II kvartali esialgse numbri ning 08.09. täpsustatud andmed. Püüan siin ennustada II kvartali tulemusi. Korraldasin eelmise nädala jooksul küsitluse LHV panga finantsportaalis teise kvartali SKP (=Sisemajanduse KoguProdukt) kasvuprotsendi kohta.  Küsitluses osalejad peaksid siis üldiselt

RKAS kuue kuu puhaskasum oli 107, 53 miljonit krooni

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus esitles 5. augustil ettevõtte nõukogule I poolaasta majandustulemusi. RKAS-i  konsolideerimisgrupi 2010. majandusaasta esimese 6 kuu puhaskasum oli 107,53 miljonit krooni, mis on suurenenud 90,9 miljoni krooni võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kasumi märkimisväärne kasv on

Statistika: Ehitusmahuindeks 2001. aastast tagapool

Ehitusmahuindeks kukkus statistikaameti andmetel 2010. aasta I kvartalis 48 punkti tasemele ehk ehitustäit tehti väiksemas mahus, kui 2005. aastal kvartalis keskmiselt. Samuti on indeks madalamal tasemel, kui näiteks 2001. aastal. Vaid Eestis tehtud ehitustööde mahuindeks kukkus aga veel madalamale 43

Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks

Tallinna üüripakkumised

Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid. Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus,

Tallinn-Tartu-Pärnu: Loodame parimat, aga…

Eesti korteriturg on tõusvate tehingute valguses taas käima läinud. Tõusev tehingutearv on tunnistus sellest, et hinnalangus on selleks korraks möödanik. Samas peab siiski silmad lahti hoidma – välised tegurid võivad olla need, mis taas krediidikraanid kinni keeravad ja tehingutearvu pärssides

Kinnisvaraarendajad peavad turgu tundma

Kinnisvaraarenduse kuldsed ajad on õnneks möödas, kus kogu plaanitav arendusprojekt juba enne kopa maasselöömist pea täielikult müüdud oli. Tänane kinnisvaraarendaja peab olema buumiajast täiesti erineva töösse- ja ellusuhtumisega. Kinnisvaraarendusprojekti tuleb vaadata, kui ahelat, mis on täpselt nii tugev, kui selle

Statistika: mitteeluruumide turg sügaval miinuses

2010. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 405 mitteeluruumi kogupinnaga 94 800m2. Aastaga langes ehituslubade arv 13% ja mitteeluruumide pind 47%. Kasutusloa sai käesoleva aasta I kvartalis 166 mitteeluruumi kogupinnaga 106 100m2. Siingi tuleb aastataguse ajaga võrreldes tõdeda langust.

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju

2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2. Suurenenud kasutuslubade

Büroopindade turul tuleb leida sobilik nišš

Tänane Tallinna ja Eesti büroode turg vaevleb endiselt üürnike nappuses. Vakantseid büroopindu on rohkem, kui nende vastu on huvilisi. Siiski on üksikuid nišše, kus vakantsused väga kõrged ei olegi ning kus pigem võib öelda, et headest pindadest on puudus. Samuti

Arco Vara: euro pidurdab turu väljakujunemist

Kui Euroopas võivad kinnisvarahinnad taas kahanema hakata, siis Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liikme Mart Saa hinnangul hoiavad Eesti müüjad hindu pigem kinni ning euro tulekust tingituna langetama ei kipu. Kinnisvaraturul, nagu ka igal teisel turul, on tõusud ja langused tsüklilised

Marek Kerna: Uus kinnisvara kollaps–tänan ei

Ilmselt vähesed mäletavad  aastat 1992, kui Eestis toimus rahareform ja käibele tuli Eesti kroon.  Rubla oli selleks hetkes nii devalveerunud, et ärksamad ärimehed kindlasti teavad pajatada müstilisi lugusid tehingutest, mis toimusid sulas  ja kus raha veeti seljakottidega. Enne rahareformi toimus

Euro mõjub Eesti kinnisvaraturule positiivselt

Nüüd, kus kutse euroga liitumiseks on olemas tekitab palju põnevust, mis siis ikkagi juhtub euro saabumisel uue aasta alguses? Võiks arvata, et euro mõjub kogu majandusele ja seeläbi kinnisvaraturule pigem positiivselt. Ootused täituvad iseeneslikult Senine praktika on näidanud, et eurole

ÜLEHOMME: Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?” EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS 23. aprillil 2010. a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn. Konverentsi tasu 1300 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 950 krooni (ei lisandu käibemaks). Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee