Uudiste arhiiv

 

Maja või korter?

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kallima hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal. See sunnib otsust langetama korteriostu kasuks.

Kuidas abistada sundüürnike?

Taas aktiveerunud sundüürnike temaatika ja selle taustal avaldatud Tallinna enneolematult mastaapsed elamuehituse plaanid tõstatavad küsimuse, kas sundüürnikele on vaja toetusi? Kui jah, siis millisel määral? Ühiskond peab üheskoos otstarbekalt ja ratsionaalselt tegutsema. See kindlasti hõlmab endas ka abivajajate abistamist. See

Loogika ennustab hoogsa elamuehituste algust

Kinnisvarahindasid rõhub märkimisväärne nõudlusepoolne surve, mida pakkumised ei suuda piisavalt rahuldada. Majandusseadused nõuavad sellises olukorras hinnatõusu, et pakkumist aktiivsemaks muuta ja hind tõusebki ning loodetavasti algab peatselt hoogne ehitustegevus. Hinnatõus ei saa olla igavesti kestev. Sel aastal võib oodata pöördepunkti

Kinnisvaraturul tasub olla konservatiivne

Möödunud 2001. a. jooksul toimus märkimisväärne kinnisvara hindade tõus. Seda eriti elamispindade sektoris. Õigustatult tekkivad küsimused, millest see hinnatõus oli põhjustatud? Kas hinnatõus jätkub või on oodata trendi pöördumist? Kinnisvara kiire hinnatõus on tingitud peamiselt järgmistest asjaoludest: * pankade laenumahud

Kas kinnisvaraturul pidu läbi?

Kinnisvaraturul 2001. aastal toimunust kokkuvõtteid tehes hõõruti ootamatult suure hinnatõusu üle rõõmustades rahulolevalt käsi, saabuval aastavahetusel võivad paljud kinnisvaraomanikud tunda end oluliselt vaesematena. Tallinna magalarajoonide korterite hindade kukkumine on lähema paari aasta küsimus. Hinnatõus on Eesti kinnisvaraturul ületähtsustatud näitaja. Kui

ERI Kinnisvara: turule saabub muutusteaeg

Tagasivaade 2001. aastale 2001. a. leidis elamispindade sektoris aset märkimisväärne kinnisvara hinnatõus. Hinnatõus puudutas peamiselt Tallinnat ja Harjumaad, kus sooritati 2001. a. I-III kvartali andmetel 44% Eesti kinnisvaratehingutest, mis moodustasid 72% kõigi tehingute väärtusest (andmed: Eesti Statistikaamet). Vähemal määral puudutas

Maamaksu kaotamiseks on põhjuseid küllaga

Maa korraline hindamine on toonud esile tõsiasja, et nüüd tuleb hakata maamaksu eelnevast märgatavalt enam tasuma. Kõrgem maksusumma võib viia mõnegi vähemjõuka inimese maaomandist loobumiseni, sest rahakott ei hakka maksule enam peale. Toodud probleemiga seonduvalt on välja käidud mitmeid mõtteid.

Maamaksu võlu ja valu

Äripaev

Mäletatavasti tuli Äripäev oma 16. oktoobri juhtkirjas välja ettepanekuga kaotada Eestis maamaks (vt. Maamaks tuleb kaotada). Kas sedakorda oli tegemist mõne huvigrupi isikliku taotluse edastamisega või hoopiski toimetuse teadliku provokatsiooniga, on loomulikult iseküsimus. Viimasele oletusele viitab nimelt Paul Tammerti väga

Maksustada või mitte

Kahjuks tundub ikka veel paljudele Eesti elanikele maksude tasumine ebaõiglusena, kuigi keegi nendest ei ole avaldanud soovi likvideerida riik. Koguni vastupidi, nõudes maksude likvideerimist esitavad nad sama hingetõmbega nõudmisi suurematele toetustele, odavamatele teenustele ja üleüldisele heaolule. Neid toetavad poliitikud, kes

Juhtkiri: Maamaks tuleb kaotada

Äripaev

Seni on maamaks olnud üks väheseid makse, mida inimesed on justkui muuseas ja nurinata maksnud. Summa, mida omavalitsused küsisid – mis sest, et kord juba väljaostetud maa eest -, oli suhteliselt väike. Nüüd kipub nurin üle ametnike ja poliitikute peade

Maamaks on ebaõiglane ja tuleks ära kaotada

Maa korraline hindamine, selle turuväärtuse suurenemine ning maksustamishinna tõus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nõretavalt kurjustatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajatega, maamaksuga, ametnikega ja kõige sellega seonduvaga. Asjaomased ametnikud võtavad vaiksemal häälel sõna ja arvavad vahest, et ehk oleks

Maamaks on ebaõiglane ja ebavajalik

Maa korraline hindamine, selle turuväärtuse suurenemine ning maksustamishinna tõus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nõretavalt sõimatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajaid, maamaksu, ametnike ja kõike sellega seonduvat. Ametnikud võtavad vaiksemal häälel sõna ja arvavad vahest, et ehk oleks mõistlik

Kinnisvaramaakler on poole kohaga jurist

Kinnisvaraanalüütik üritab tõestada maakleriteenuste vajalikkust infoühiskonnas Kergelt kättesaadavad kinnisvarapakkumised on vajadust maaklerteenuste järgi vähendanud Veel mõni aeg tagasi oli maakleri peamine roll olla infokandjaks kinnisvara müüja ja ostja vahel. Kinnisvaramaakler oli kui sõlmpunkt, kes koondas infot ja parem oli see

Miks kasutada maaklerteenust?

Veel mõni aeg tagasi oli maakleri peamine roll olla infokandjaks kinnisvara müüja ja ostja vahel. Kinnisvaramaakler oli kui sõlmpunkt, kes koondas infot ja parem oli see maakler, kes infot enam omas. Interneti areng ei ole info omamise kaalu kaotanud. Siiski

Kinnisvara hinnatõus – hea või halb?

Käesolevat lugu ajendas autorit kirjutama juhuslikult taas näppu satunud uuringukokkuvõte käesoleva aasta algusest, mis väitis, et 44% inimestest eelistaks kinnisvarahindade langust. Seejuures on oluline teada, et suurem osa Eesti elanikest on ühel või teisel moel kinnisvaraomanikud. Mis siis see kinnisvara

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

08.-16.10.2024 Kinnisvara täiendkoolitus