Isegi kui lühiajaliselt on Soome või Rootsi majanduskasv Eesti omast kiirem, siis pikemas vaates liigub Eesti majandus järjekindlalt lähemale rikkamatele Euroopa riikidele, leiab Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai. Eesti majandus kasvas selle aasta esimeses kvartalis 4,4%. See oli viimase…
Eile selgus maa-ameti statistika põhjal, et esimeses kvartalis tehti kinnisvaratehinguid kokku 765 miljoni euro eest, mida on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Seejuures rõhutas amet, et tegemist on erandolukorraga, sest tavaliselt on aasta alguse kolm kuud kinnisvarasektoris küllaltki…
Tallinna korteritehingute arv on aprillikuise 6-protsendilise aastase languse järel mai kuuks samas suurusjärgus tõusuks tagasi pööranud. See näitab, et kuu aja tagune hetkeline ehmatus elamispindade turu edasiste suundumuste osas oli asjata. Jätkuv tõus ei ole languseks pöördunud. Omaette küsimus on,…
Eluasemelaenunõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud Koos noorte laenuvõtjate suurema osakaaluga on kasvanud KredExi laenukäenduse kasutamine ja keskmine eluasemelaen võetakse pisut pikemaks ajaks Laenuvõtja peab laenumaksete tasumise suutlikkust hinnates arvestama, et intressimäärad võivad tõusta Eluasemelaenu…
Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega viimase poole aasta jooksul. Aasta lõpus kiirenenud majanduskasv on jätkunud ka käesoleva…
Aprill tõi märtsikuise kõrge tehinguaktiivsuse järsu taandumise Aprillis tehti Eestis 1 647 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes märtsiga langenud 512 tehingu ehk 24% võrra. Võrreldes 2016. aasta aprilliga tehti tänavu aprillis 63 tehingut vähem (-3,7%). Tehinguaktiivsus langes pea…
Harju maakonna korteriturul tehtavatest tehingutest moodustavad valdava osa Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades tehtavad tehinguid. Tallinnast väljaspool tehakse enim tehinguid linnaäärsetes valdades – Rae, Saue, Viimsi, Harku kui ka Saku vallas. Lisaks linnaäärsetele valdadele tehakse lõviosa tehingutest ka Tallinna lähedastes…
Tallinna linna siseselt moodustavad suurimad elamupiirkonnad linnaosade lõikes ennekõike Nõmme, Pirita, Haabersti ja Kristiine linnaosa, vähemal määral tehakse elamutega tehinguid Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ning Mustamäel. Tallinna linna kõrgete hinnatasemete tõttu liiguvad tarbijad üha enam otsima sobivaid elamuid Tallinna linna lähipiirkondadesse[1], kus…
Harjumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid pealinna väliselt kõige enam Tallinna lähedastes piirkondades, kus on ühtlasi ka kõige enam elurajoone. Tehinguaktiivsuselt paistavad iga-aastaselt silma ennekõike Viimsi ning Harku vald. Ostjate eelistused on kõrgeimad kuni 20 kilomeetri kauguseni Tallinna linnast, mida võib…
Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatest pankadest varasemast rohkem, mujalt varasemast vähem Majapidamiste säästud kasvasid endiselt kiiremini kui laenukohustused Eesti erasektori võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses keskmine, valitsemissektori oma väike Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlikud investeeringud ja ettevõtetevahelise laenamise vähenemine. Eestis…
Tallinna korteriturg on aktiivne igas segmendis. Tehingute arv on suur ja kasvab jõudsalt, tehinguid teevad koduostjad ja üüriinvestorid. Suur turuosaliste arv ja üha kasvav tehingute käive laiendab inimeste ringi, kes kinnisvaraturuga kokku puutuvad. See suurendab korterituru tähtsust inimeste igapäevaelus –…
Kinnisvaraturu aktiivsus on Tallinnast üle kandumas teistesse Eesti piirkondadesse Veebruaris tehti Eestis 1 612 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga langenud 2,4% kuid võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 7,3%. Korterituru tehinguaktiivsuse langust võis ennekõike märgata Tallinna linnas.…
Harjumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid pealinna väliselt kõige enam Tallinna lähedastes piirkondades, kus on ühtlasi ka kõige enam elurajoone. Tehinguaktiivsuselt paistavad iga-aastaselt silma ennekõike Viimsi ning Harku vald. Ostjate eelistused on kõrgeimad kuni 20 kilomeetri kauguseni Tallinna linnast, mida võib…
Aasta teine pool oli esimesest aga oluliselt tugevam: töötleva tööstuse tootmismaht hakkas kiirenevas tempos kasvama juba teises kvartalis, energeetikasektori tootmismaht suurenes järsult kolmandas ning aasta viimases kvartalis taastus ka tootmismaht mäetööstuses. Elektritoodang suurenes möödunud aastal 15% (detsembris 19%). Elektri tootmine…
Tallinna linna siseselt moodustavad suurimad elamupiirkonnad linnaosade lõikes ennekõike Nõmme, Pirita, Haabersti ja Kristiine linnaosa, vähemal määral tehakse elamutega tehinguid Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ning Mustamäel. Tallinna linna kõrgete hinnatasemete tõttu liiguvad tarbijad üha enam otsima sobivaid elamuid Tallinna linna lähipiirkondadesse[1], kus…
