Uudiste arhiiv

 

Statistika: kinnisvaralaenude jääk näitas üle aastate kasvu

Kinnisvaraärisse antud laenude jääk kasvas kuni 2009. a. keskpaigani, mil oli kinnisvarahindade madalpunkt. 2009. a. III kvartali lõpuks oli kinnisvaralaenude jääk 2,71 miljardit eurot. Sellest ajast alates hakkas kinnisvaralaenude jääk järjest vähenema jõudes 2012 I kvartali lõpuks 2,41 miljardi euroni.

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 3,8 keskmist aastapalka

2012. a. II kvartali lõpuks oli Eestis Eesti Panga andmetel 156 541 eluasemelaenu. Laenude arvu tipphetkel 2009. a. II kvartalis oli eluasemelaene 160 233. Alates 2010. a. keskpaigast on eluasemelaenude arv vaikselt, kkuid kindlalt järjest vähenenud. Sarnaselt on järjest vähenenud

Uus kinnisvarabüroo Eesti turul

Täna alustab ametlikult oma tegevust uus Eesti kapitalil põhinev kinnisvarabüroo Epicenter, mille eesmärk on saada regionaalse kinnisvaraturu keskpunktiks. Rohkem kui 30ne kogenud maakleriga on Epicenter juba alustades üks Tallinna suurematest kinnisvarabüroodest, mis pakub klientidele kõrgetasemelist kinnisvara vahendusteenust. “Tänasel päeval lonkab

Arendajad pelgavad uusi projekte

«Kõrge ehitushind on pannud arendusprojektid seisma, sest turg ei võta kallima hinnaga arendusi vastu,» ütles Adauri analüütik Tõnu Toompark. Ta rõhutas, et ehitushind moodustab arendusest 70–90 protsenti. Ehitushinna kiire tõus algas 2010. aasta keskpaigast ning väike nõudlus uute korterite järele

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Arco Vara müüb uut kortermaja Kassisabas

Arco Arendus alustas korterite müüki Tallinnas Kassisaba piirkonda rajatavas uues elamus. Kastani maja nime kandev arendus asub aadressil Tehnika tn. 53 Tallinna pikimal hobukastanite puiesteel. Hoone on planeeritud madala energiatarbimisvajadusega ja vastab energiaklassi B nõuetele. Kastani maja on projekteeritud neljakorruselisena,

Pelgulinnas tehakse 60 korteritehingut kvartalis

Pelgulinn on asukohalt, hoonestuselt ja kinnisvaraturu seisukohast väga analoogne Kalamajale. Asukoht kesklinna kõrval, atraktiivne miljööväärtuslik keskkond ja kõrghaljastus on nende Tallinna asumite ühised jooned. Pelgulinn on teatavas mõttes kinnisvaraturu avastamata oaas, kus asuvad samad väärtused, mille eest mujal linna piirkondades

Kassisaba toob kinnisvaraturule kontraste

Uus Maa

Paljud ehk ei teagi, kust jookseb piir Kassisaba ja Uue-Maailma asumite vahel ning kus on kelmika nimega Kelmiküla. Piirnedes ühelt poolt väikese ja vähetuntud Kelmiküla asumiga ning teiselt poolt palju kõlapinda leidnud Uue-Maailma asumiga, paikneb Kassisaba Tallinna vanalinnast läänes ja

Büroopindade turule lähiajal uusi hooneid ei tule

Gert Jostov: Büroopindade turule lähiajal uusi hooneid ei tule

2008. aasta lõpus alguse saanud büroopindade turu madalseis pööras tõusule 2010. aastal ning sama trend jätkus ka 2011. aastal. Võib julgelt väita, et 2011. aasta oli Eesti büroopindade turule majanduskriisist väljumise aasta. Olulisemad turgu iseloomustavad märksõnad 2011. aastal olid A-klassi

Elamispindade turu perspektiiv on selge

Elamispindade turu arengud on positiivsed, mis ütlevad meile kõikide märkidega, et täna on õige aeg eluaseme ostmiseks. Seljataha jäänud kinnisvarakriis ja majanduse jõudsalt kosumine näitavad, et elamispindade turu perspektiiv on selge. Loomulikult on majanduselus ja ka elamispindade turul riske, kuid

Külmutatud projektid sulavad aeglaselt

Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud. Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige

Elamuturg I kvartalis

Viimase seitsme kvartali jooksul on selgelt märgata Tallinna ja selle lähiümbruse korteriturul hindade stabiliseerumist. Selle taustal tundub hoonestatud elamumaa kruntide hindade stabiliseerumine ja oodatav tõus ootuspärane ja põhjendatud. Hoonestatud elamumaa kruntidega tehtud tehingu hinnad olid nii Tallinnas kui Harjumaal esimeses

Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvartal 2011

Äripinnad Bürood Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B klassi pindade osas ületab pakkumine selgelt nõudlust. A

Statistika: sisemajanduse kogutoodang tipust 16% allpool

Peale kahte sügavat languseaastat pöördus Eesti majanduskasv 2010. aastal tagasi tõususuunda. 2008. a. esimesest kvartalist algusest saanud majanduslangus sai ametliku lõpu 2010. a. II kvartalis, mil statistikaameti andmetel oli majanduskasv 3,1%. Sama suureks kujunes kogu 2010. a. majanduskasv. Käesolevalt 2011.

Ober-Hausi Kinnisvara turukommentaar IV kvartal 2010

Ober-Haus

Äripinnad Bürood Sarnaselt 2010. aasta III kvartaliga jätkus IV kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade ja pakkumiste hulga stabiliseerumine. Büroopindade turul tervikuna IV kvartalis pakkumiste hulk enam ei kasvanud ja olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B klassi pindade osas ületab

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC