Uudiste arhiiv

 

Üürimajad – nõudlus kasvab, pakkumist pole

Aktiivse üürituru ning kasvanud hinnataseme valguses on üürimajade rajamine taas aktuaalne teema. Ka riik on äsja teinud sellekohase uuringu, millest järeldub, et sellist tüüpi kinnisvara oleks vaja. Paraku ei ole pakkumine veel nõudlusele järgi jõudnud. Üürimajade rajamine oleks tegelikult traditsiooni

Ajaloorubriik: Eesti oma relvatehase lugu

Kalamaja asumi põnevas militaarajaloos on ka relvatehase peatükk. Kalamaja piirl asuva Arsenali eelkäijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas, mis toimis Vene Admiraliteedi arsenalina. Aastatel 1920-1940 kandis relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda ja allus otse sõjaministeeriumile. Tehas

Supilinna teemaplaneeringut arutatakse taas märtsikuus

Linnavalitsuse istungil arutati Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu märtsi algul. Eelmise aasta lõpul toimus teemaplaneeringu „Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis-

Liit: noored võiks riigilt või kohalikult omavalitsuselt oma kodu ehitamiseks maad saada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab liidu poolt läbiviidud hiljutisele uuringule tuginedes, et tänases Eestis on kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.  “Noored inimesed, kes on

Ajaloorubriik: Mööblivabrik, mis muutis Tallinna ja eestlaste kodusid

Keset Tallinna Pärnu maantee, Veerenni tänava ja raudtee vahel laiub üks omaaegseid suurimaid tööstusalasid. Luhteri puidutööstus pani aluse kogu selle piirkonna arengule. Vabriku toodangut leidub aga veel tänagi paljudes kodudes. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel. “Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu,

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku tänava lugu

Pelgulinnas asuv Ristiku tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõppeb Kopli

Tartu kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne läheb avalikule arutelule

Tartu linnavalitsus suunas avalikule väljapanekule Kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis käsitleb linnavolikogus 27. juunil 2013 heaks kiidetud Tartu kesklinna üldplaneeringu eskiislahendust. Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul on tegemist kesklinna üldplaneeringu lõpplahendust mõjutava olulise dokumendiga. Aruandes toodud mõjude hindamise

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nabra tänava lugu

Pelgulinnas asuv Nabra tänav algab Heina tänavalt ja lõpeb Õle tänaval. Nabra tänav on ligikaudu 130 meetri pikkune. Tänava nimi oli alates 1910. aastaar Sambla tänav (saksa keeles Moosstrasse, vene keeles Моховая улица). Nabra tänav sai praeguse nime 25. septembril

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rohu tänava lugu

Rohu tänav ühendab Pelgulinna Kelmikülaga. Tänav algav Kelmikülast Tehnika tänavalt, läheb läbi raudteeviadukti alt, ristub Saue ja Telliskivi tänavaga ning lõpeb Härjapea tänaval. Rohu tänav on kagu-loode suunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. Tänav on oma nime saanud 1900. aastal.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aru tänava lugu

Pelgulinnas asuv Aru tänav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tänavaga ning lõpeb Kaera tänaval. Aru tänav on ligikaudu 600 meetri pikkune. Tänva kanti linnaplaanile 26. oktoobril 1932, kuigi esimesed majad ehitati juba varem. Tänav algus

Ajaloorubriik: Pelgulinna Härjapea tänava lugu

Pelgulinnas asuv Härjapea tänav algab Heina tänavalt, ristub Rohu, Õle, Ristiku, Roo ja Preesi tänavaga ning Mulla põigiga ja lõpeb Sõle tänaval. Tänav on ligikaudu 630 meetri pikkune. Härjapea tänav on oma nime saanud 1881. aastal. Tänav rajati maa-ala tükeldamisel

Ajaloorubriik: Estonia teatrimaja põnev sünnilugu

20. sajandil kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase Väike-Tartu maantee ääres asunud ühekorruselist hoonet. Hiljem asus seal Tallinna töölisteater. Eesti kultuuriloos oluline maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Täna tähistab selle kunagist asukohta mälestusmärk keset Rävala puiesteed. Väike-Tartu maantee

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rukki tänava lugu

400 meetri pikkune Rukki tänav Pelgulinnas annab hea ülevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal rajatud tänav saab alguse Heina tänavast ja lõpeb Aru tänavas. Ametlikult kinnitati tänava nimi 25. veebruaril 1941. Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Rukki tänava

Ajaloorubriik: Pelgulinna Taime tänava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkuse Taime tänava sünnipäevaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sõda jõuti heinamaale rajatud tänav suues osas ka hoonestada. Nõukogude okupatsiooni alguses tähistas Taime tänav Pelgulinna hoonestatud ala piir. Taime tänav saab alguse raudteeäärsest ristmikust Heina