Uudiste arhiiv

 

Ehitushinnaindeks III kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus. Tänavu II kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit enim kulutuste tõus tööjõule 4,4% (eelmise

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuleb juurde, kuid defitsiit korteriturul kestab

2012 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 734 eluruumi kogupindalaga 92 600 m2. Aastatagusest näitajast on mõlemad arvud protsent-paar suuremad. Ehitusloa väljastamine aga ei tähenda veel ehitustegevuse reaalset käivitumist. Seetõttu valitseb väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide arvu vahel vaid nõrk

Statistika: valmivate eluruumide arv hakkab vähenema

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 379 eluruumi. Aastatagusega võrreldes vähenes kasutusloa saanud eluruumide arv 3%. Kasutusloa saanud eluruumide pindala siiski kasvas 16% võrra. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumide pidala oli 58 900 m2. Seekordsed kasutusloa saanud

Statistikaameti tulevane büroohoone sai nurgakivi

Täna, 28. septembril sai Tallinnas Tatari tänaval nurgakivi Statistikaameti uus büroohoone. Järgmisel sügisel saab amet 6-korruseliseshoones oma kasutusse kaasaegsed ja efektiivse pinnakasutusega tööruumid. „Meie jaoks on suur asi, et saame kaasaegsesse majja. See annab töötajatele uut indu järjest kasvavas andmete

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv suureneb

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arv ja pind on kasvamas. Veelgi enam on kasvanud kasutusloa saanud mitteeluruumide arv ja pinda. 2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 718 mitteeluruumi pinnaga 210 000 ruutmeetrit. Aastaga kasvas ehitusloa saanud mitteeluruumide arv 5 ja

Statistika: Langev töötusemäär kergitab kinnisvaratehingutee arvu

Tööpuudus ja töötute arv liiguvad vaikselt allapoole. Tööpuudus on oluline kindlustunnet mõjutav tegur. See omakorda annab olulise mõju inimeste valmidusele kinnisvaraturul osaleda. 2012. a. II kvartalis oli Eestis statistikaameti andmetel 71 000 töötut, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja.

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 4,6%

Ehitushinnaindeks näitab Statistikaameti andmetel endiselt tõusu. 2012. a. II kvartalis oli ehitushinnaindeks aastatagusest 4,6% kõrgemal. Teist kvartalit järjest oli ehitushinnaindeksi tõusu kõige enam mõjutamas ehitusmasinate komponent, mis aastaga kallines 7,2%. Traditsiooniliselt ehitushinnaindeksit kõige enam mõjutav tööjõukomponent kallines Statistikaameti andmetel aastaga

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid arvamuslugusid, kus mainitakse uute korterelamute defitsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem kui võiks, sest vastav nõudlus on olemas. Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille

Statistika: Kinnisvarainvesteeringud kasvasid aastaga 24%

2012. aasta I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid 506 miljoni euro väärtuses. Neist investeeringutest alla kolmandiku ehk 144 miljoni euro väärtuses kulus kinnisvaraga seonduvateks investeeringuteks – hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine, remont ja maa soetamine. Kogu põhivarainvesteeringute maht

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Statistika: eluruume lisandus aastatagusega võrreldes 0,4%

Statistikaameti andmetel moodustas  2012. aastal eluruumide uusehitus 0,40% kogu eluruumide arvust. Eluruumide pindalast moodustas uute kasutusloa saanud eluruumide arv 0,68%. Nõutav eluruumide taastootmine, mis kataks ära elamufondi amortiseerumise on 1% elamufondist. 1-protsendiline eluruumide uusehitus võtaks arvesse, et eluruumide kvaliteeti saab

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit. Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti. Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses. Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34%

Statistika: ehitusmahuindeks tõusis aastaga 28%

Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel 2012. aasta I kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks 2009. aasta keskmisena. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht siiski tõusnud 28%. Ehitusmahuindeks on olnud kasvus viimased viis kvartalit ja kasvunumbrid on olnud valdavalt 30-40%

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.02.2025 Kinnisvara müügikoolitus