Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist…
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra. Statistikaameti…
Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu…
2015 III kvartalis sündis statistikaameti andmetel Eestis 3 859 last. See on õige pisut vähem kui aasta tagasi, mil sündis 3883 last. Nii sündide kui surmade trend on viimastel aastatel olnud üsna stabiilne. Nukker tõdemus, et surmade arv ületab sünde viib tulevikus…
Vaikselt kasvanud sündide arv tõus aeglustub. Käesoleva aasta II kvartalis sündis statistikaameti andmetel 4115 last, mis on 20 võrra enam, kui eelmisel aastal, kuid 20 võrra vähem, kui üle-eelmisel aastal. Suri samal ajal 3776 inimest, mis 2010. a. II kvartali…
Eesti rahvaarv on statistikaameti andmetel käesoleva aasta alguse seisuga 1 340 021 inimest. Aastast aastasse on Eesti elanike arv vähenenud ja seda kõikide piirkondade lõikes. Erand on vaid Harju maakond koos Tallinnaga, kus viimaste aastate jooksul on rahvaarv marginaalselt, kuid…
2009. aastal sündis Eestis statistikaameti andmetel 15 807 last. Aasta iive jäi siiski 395 inimesega negatiivseks. Aasta varem 2008. aastal sündis lapsi 16 233 ja iive oli -594. Seejuures tuleb kindlasti tõdeda, et iibe negatiivne number on aastast-aastasse kahanenud. Viimase…
2009. a. esimese kolme kvartaliga on statistikaameti andmeil Eestis sündinud 12084 last, surnud on 12101 inimest. Seega on sündide-surmade saldo ehk loomulik iive jäänud 17 inimesega miinusesse. Paistab, et kogu aasta lõikes jääb ka 2009. aasta miinusesse, sest aasta viimases…
2009. a. II kvartali sündide arv ületas statistkaameti andmetel surmasid. 2009. a. II kvartalis sündid 4095 last ja suri 3968 inimest. Surmade arv on vaikselt kahanemas, sündide arv on alates 2003. aastast napis tõusutrendis. Selle tulemusena on iive muutumas positiivsemaks…
2009. a. I kvartalis sündis statistikaameti andmetel 3839 last. Suri samal ajal 4299 inimest. Seega on endiselt kvartalite lõikes iive negatiivne. Viimaste aastate jooksul on kvartaalne iive olnud positiivne vaid kolmel viimasel aastal aasta kolmanda kvartali lõikes. Muudel kvartalitel on…
Viimase 12 aasta jooksul on vaid kolmel korral kvartali lõikes sündide arv ületanud surmasid. 2008. aasta III kvartalis sündis Eestis 290 inimest enam, kui suri. Kokku sündis käesoleva aasta III kvartalis 4305 last, suri 4015 inimest. Viimase nelja kvartali lõikes…
Vaatamata surmade arvu vähenemisele ja sündide arvu kasvule on Eesti iive aasta lõikes endiselt negatiivne. 2008. a. II kvartalis ületas surmade arv sündide arvu 43 võrra. Kinnisvaraturu seisukohalt on iivet oluline jälgida, sest tegemist on klientidega, kes asuvad kinnisvara ostma…
Sündide arv näitab vaikses, võiks öelda isegi, et väga vaikses tempos tõusu. Mullu III kvartalis korra oli isegi iive positiivne. Siiski aasta lõikes jäi iive 1800 inimese võrra miinuse punasele poolele. Nii jätkabka Eesti rahvaarv langust – see number kahanes 2008. a.…
Uuendatud graafikud: elussünnid ja loomulik iive. Elussünnid ja loomulik iive, kvartaalselt Elussünnid ja loomulik iive, aastate lõikes Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Uuendatud graafikud elussündide, loomuliku iibe, suuremate linnade rahvaarvu ja asustustiheduse kohta. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
