Uudiste arhiiv

 

ERR: Kas Eesti tarbija käitub nagu põlevast majast pääsenu?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul pole näha mootorit, mis võiks Eesti kinnisvaraturu käima tõmmata, ning seetõttu ei ole põhjust ka olulist hinnatõusu oodata. Lähiajal pole ette näha ei märgatavat palgatõusu ega tööpuuduse kiiret vähenemist, samuti ei ole põhjust arvata, et eurole

Ober-Haus: Turukommentaar III kvartal 2010

Ober-Haus

Järgnevalt on toodud Ober-Hausi kommentaar 2010. a. III kvartali kinnisvaraturule. Äripinnad Bürood Sarnaselt käesoleva aasta II kvartaliga jätkus III kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade ja pakkumiste hulga stabiliseerumine, kuid tervikuna ületab pakkumiste hulk endiselt nõudlust. Eriti raske on üürnikke leida

Statistika: majandususaldusindeks kõrgel tasemel

Konjunktuuriinstituudi andmetel oli majandususaldusindeks 2010. a. II kvartalis 104 punkti tasemel ehk samas, kus indeks oli ka 2007. a. III kvartalis. Tarbijate kindlustunne on -2,9 punkti tasemel, mis on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Ehitusettevõtete kindlustunne on pea samal -3,6 punkti

Pindi Indeks languses 4,8%

Pindi Indeks langes juulis 4,8%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11051,6 krooni ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 606,7 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal

Viimsi kinnisvaraturg on Harjumaa aktiivsemate seas

Viimsi kinnisvaraturg on Harjumaa aktiivsemate seas

Viimsi vallas tehti käesoleva 2010. aasta II kvartalis kokku 163 kinnisvaratehingut. See on 5% võrra vähem, kui aastatagune 172 tehingut. Piirkonna kinnisvaratehingute väärtus oli selle aasta kevadkvartalis 162 miljonit krooni ehk 14% võrra eelmise aasta tasemest kõrgemal. Viimsi kinnisvaratehingute arvu

Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks

Tallinna üüripakkumised

Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid. Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus,

Tartumaal ostetakse üha enam elamuid

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi andmetel kasvas elamute ostu-müügitehingute arv selle aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 37 protsenti. Toompargi andmeil tehti sel poolaastal elamutega Tartumaal 136 tehingut kogukäibega 148 miljonit krooni. Samal perioodil aasta varem tehti aga 99 tehingut kogukäibega 157 miljonit

Toompark: kinnisvaramaaklereid ei ole liiga palju

Eestis töötab paarsada firmat, mille tegevusalaks on kinnisvaravahendus. On seda palju või vähe? Vastus oleneb ilmselt sellest, kelle mätta otsast vaadata. „Maaklereid ei ole ei liiga palju ega liiga vähe. Maaklereid on nii palju, kui palju inimesed peavad vajalikuks,“ ütles

Nädal Twitter’is: 2010-06-20

Rahvusvaheline ehitusettevõte otsib piirkonna juhti Ida-Virusse – http://bit.ly/abtrM2 Palun pakkumised, mis ettevõttega tegemist? # Kuku uudised: esimene tõsine märk tarbijakindluse kasvust on Viru Keskuse külastajate arvu kasv. Tublid uudistesepad! #

Sõltumatu konkurentsianalüüs annab konkurentsieelise

Viimastel kuudel on kostunud üha enam positiivseid noote elamispindade uusarenduste vallas. Keegi alustab uue projektiga, kellelgi on kavandatavad korterid juba enne maja valmimist enamuses edukalt müüa suutnud. Sellises turuolukorras muutub üha tähtsamaks konkurentsianalüüs Tuleb võtta õppust sellest, mida konkurendid on

Kus on elamispindade normaalne hinnatase?

Elamispindade hinnadünaamikat kirjeldades olen mitmel korral kasutanud väljendit, et hinnatase on normaalsest allapoole kukkunud. Sellisele väljendile on järgnenud kriitika, et mis ikkagi on „normaalne hinnatase“. Kas normaalne mitte ei oleks, kui hinnad veel kaks korda kukuksid – küll siis oleks

Marek Kerna: Uus kinnisvara kollaps–tänan ei

Ilmselt vähesed mäletavad  aastat 1992, kui Eestis toimus rahareform ja käibele tuli Eesti kroon.  Rubla oli selleks hetkes nii devalveerunud, et ärksamad ärimehed kindlasti teavad pajatada müstilisi lugusid tehingutest, mis toimusid sulas  ja kus raha veeti seljakottidega. Enne rahareformi toimus

Euro mõjub Eesti kinnisvaraturule positiivselt

Nüüd, kus kutse euroga liitumiseks on olemas tekitab palju põnevust, mis siis ikkagi juhtub euro saabumisel uue aasta alguses? Võiks arvata, et euro mõjub kogu majandusele ja seeläbi kinnisvaraturule pigem positiivselt. Ootused täituvad iseeneslikult Senine praktika on näidanud, et eurole

Statistika: ehitushinnaindeks ainsa hinnaindeksina miinuses

Ehitushinnaindeks on statistikaameti andmetel viiendat kvartalit järjest languses. 2010. aasta esimeses kvartalis oli ehitushinnaindeks võrreldes aastataguse ajaga 7,1% madalamal. Langenud on kõik ehitushinnaindeksi komponendid. Tulenevalt tööjõuturu raskest olukorrast ei ole üllatus, et indeks langeb kõige enam tööjõukulude languse tõttu (-13,1%).

Toompark: tulemas on kümneid tuhandeid uusi kortereid

Kuna ärimehed on masu aega kasutanud uute projektide ettevalmistamiseks, on n-ö paisu tagant tulemas suur hulk uusi kinnisvaraarendusi, ütles kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark reedel toimunud KV.EE online-pressikonverentsil. “Uusi projekte on turule tulemas hulga. Ütleksin, et “paisu taga” ehk ehitusloa või detailplaneeringu

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.12.2024 ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele