Uudiste arhiiv

 

Elamispindade tehingute arv langes 30%: olukord on normaalne

Eluasemeturu aktiivsust saab hinnata selle järgi, kui suur osa elamispindadest aasta jooksul turul käibib. Mida enamate elamispindadega tehinguid tehakse seda aktiivsem on turg. Normaalse väljakujunenud turu puhul jääb elamispindade aastane käive suurusjärku 5% kogu elamispindade fondist. Seega on 4-protsendilise tehinguaktiivsuse

Statistika: ehitusmahud teist kvartalit järjest langemas

Vaatamata kiirele inflatsioonile ehk tarbijahinnaindeksi tõusule on ehitussektor maha jahtumas. Ehitushinnaindeks siiski vaatamata tegelikule ehitushindade langemisele tõusis 2008. a. II kvartalis 4,2%. Ehitusmahud on sel aastal teistkordselt võrrelduna eelmise aastaga vähenenud. 2008. a. II kvartalis vähenes ehitusmahuindeks mullusega võrreldes 6,7%.

Ka majanduslanguse ajal võib hea hinnaga tehinguid teha

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark on pikemat aega jälginud kinnisvaraturul toimuvat ja tal on hetkeseisust üsna selge pilt. Monitooritavate ehk seiratavate projektide hulk on suur, Harjumaalt on nimekirjas 75 arendusprojekti. Kui koostad nimekirja seiratavatest projektidest, siis mille alusel valid jälgimiseks just need

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad

Suurim korteritehingute arvu langus oli Pirital

Tallinna korterituru hindamiseks on järgnevalt võrreldud kolmekuulisi ajaperioodi maist kuni juuli kuuni 2008 aastataguse ajaga. Kolmekuuline ajaperiood on valitud sel põhjusel, et välistada Tallinna ja Tallinna linnaosade turu väiksusest tingitud võimalikud anomaaliad. Tallinna korteriomanditehingute arv kahanes vaadeldaval ajaperioodil 2591 tehingult

Eluasemelaenude väljastamine 2005. aasta tasemel

2008. a. II kvartalis väljastati eluasemelaene 7,2 miljardi krooni väärtuses. See on samal tasemel, mis 2005. aasta teises pooles. Eluasemelaenude mahu drastilise vähenemise põhjuseks on oluliselt vähenenud kinnisvaratehingute hulk. Samuti on pangad tõstnud laenuvõtmiseks vajaliku sissetuleku piire ning kitsendanud laenude

Kui ma oleksin kihla vedanud… (6. osa – juuli kokkuvõte)

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute

Äripäev: Müüa maa, sobib arenduseks

Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni. Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta. Praegu on müügis kümneid arendusprojekte nii Tallinnas, Harjumaal kui

Korter üürile – kas rikkuse valem või õlekõrs uppujale?

Üksjagu kinnisvaraarendajaid on otsustanud korterite kehvadest müügitulemustest tingituna pakkumises olevad korterid üürile anda. Järgnevalt on lihtsustatult analüüsitud üüriäri tootlust ja kasumlikkust omaniku ehk üürileandja seisukohast. Numbrid näitavad, et tegemist ei ole kasumliku äriga, vaid pigem on tegemist õlekõrrega, millest uppujad

Kinnisvarahinnad ei saa langeda – müüt murtud

Veel mõni aasta tagasi kinnisvara hinnatõusulainel kuuldus arvamusi, et kinnisvara on justkui sajaprotsendilise garantiiga investeering, mille väärtus ei saa ühelgi juhul langeda. Seda arvamust toitis sajandi alguses alanud püsiv hinnatõus, millest ka meedia üksjagu palju rääkis ja kirjutas. Kinnisvara kui

Kinnisvaraturgu mõjutavad ootused

Tarbijate ootused turul toimuva kohta mõjutavad turul toimuvat. Täna oodatakse kinnisvaraturult valdavalt hinnalangust ning seetõttu hinnad vaikselt langevadki. Turu sentimenti aitavad nii parematel kui halvematel aegadel võimendada ekspertide arvamused, ajakirjandus ja näiteks ka kinnisvaraportaalides olevad foorumid, kus saab iga inimene

Kui ma oleksin kihla vedanud… (5. osa – juuni kokkuvõte)

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute

Tihe konkurents sunnib kinnisvaraarendajaid enam pingutama

Eesti eluasemeturg on kardinaalselt muutunud. Veel mõned aastad tagasi rabasid ostjad lennult kõik elamispinnad veel enne kui kopp oli maha löödud. Täna aga seisame silmitsi ülepakkumisega – nii uusi kui vanu müügisolevaid elamispindasid on märkimisväärselt enam kui nende soovijaid. Loota,

Muutuv turuolukord nõuab näoga kliendi poole pööramist

Langevad müüginumbrid nii käivetes kui tehingute arvus on muutnud eluasemeturgu märkimisväärselt. Tänaseks võib öelda, et maakler või kinnisvaramüüja on oma kohast loobunud ning lõpuks ometi on kodu otsiv klient tõusnud kuninga staatusesse. Kinnisvaravahendajate jaoks tähendab uus turuolukord survet mõista tarbijate

Nõuanne: Eluasemelaenu võtmisel on tähtsaim intressimäär

Kinnisvaraturg laiemalt ja elamispindade turg kitsamalt on väga paljuski seotud laenude väljastamisega. Eluasemeturgu mõjutavad ühest küljest kinnisvaraarendajatele antavad laenud kinnisvaraarendamiseks. Nõudluse poolt mõjutavad eelkõige eluasemelaenud. Järgnevalt on vaadeldud, millised tegurid mõjutavad eluasemelaenu võtmist. Tähtsaim on intressimäär Intressimäär on teiste sõnadega

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

18.02.2025 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine