Uudiste arhiiv

 

Septembris hinnalangus pidurdus

Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks septembris aastavõrdluses 0,6% ning eelmise kuuga võrreldes odavnesid kaubad ja teenused 0,2%. Sarnaselt suvekuudega põhjustas tarbijakorvi odavnemise peamiselt energia hinna langus, kuid üldine hinnatase alanes vähem kui augustis, sest toiduained kallinesid pärast kaht kuud kestnud odavnemist

Tarbijahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,6%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta septembriga võrreldes 0,3% ja teenused 1,0% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud

Eluasemekulud langesid aastaga 2,1 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta augustiga võrreldes 0,7% ja teenused 0,8% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 0,7%

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II

Tarbijahinnad jätkasid juulis langust

Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni. Eesti tarbijahinnaindeksi alanemise peamiseks põhjuseks oli energia ja toiduainete odavnemine ning tööstuskaupade hinnalanguse süvenemine. Toiduainete hinnakasvu aeglustumist maailmaturul

Eluasemekulu vähenes aastaga 0,5 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta juuliga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim elekter

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuniga –0,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta juuniga võrreldes 0,3% kallimad ja teenused 1,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud

1Partner Kinnisvara: Madal inflatsioon sööb omaniku kasumi

Olematuks kahanenud inflatsioon võtab büroode üürileandjatelt tänavu võimaluse tarbijahinnaindeksiga indekseeritud üürihindu kergitada. Uute üürilepingute sõlmimisel tasub pigem kokku leppida üürihinna iga-aastases fikseeritud suurusega muutuses, soovitab 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum. „Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 949 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas mais enim toit

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga samuti 0,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta maiga võrreldes 0,1% kallimad ja teenuste hinnamuutus oli 0,0%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga

Statistika: ülimadal inflatsioon võrdsustab kinnisvara nominaalse hinnatõusu reaalse hinnatõusuga

Tarbijahinnaindeksi kerkimine on aeglustunud oluliselt. Aprillikuised tarbijahinnad olid vaid 0,2% kõrgemal kui aasta tagasi. Madal tarbijahindade kasv praktiliselt võrdsustab omavahel elamispindade nominaalse ja reaalse kasvu. Korterite tehinguhindade kasv 2014 I kvartalis oli Tallinnas 20,7 ja Eestis 10,9%. Kui Eesti keskmine

2014 I kvartalis tõusis keskmine kuu- ja tunnipalk kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I  kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Viimati tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kõigil tegevusaladel 2012. aasta IV kvartalis. Tänavu

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aprillis enim elekter ja soojusenergia

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 0,2%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta aprilliga võrreldes 0,7% kallimad ja teenused 0,6% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC