Uudiste arhiiv

 

Rahandusministeerium: Hinnad pöörduvad kevadel langusesse

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel langesid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus veebruari 2 protsendilt 0,9 protsendini märtsis. Energiahindade odavnemise ja teenuste hinnatõusu pidurdumise tõttu aeglustus inflatsioon euroalal 1,2 protsendilt 0,7 protsendini. Üleilmne pandeemia ja

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi muutus oli viimase kolme ja poole aasta väikseim

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8% ja

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja oli toidu hind

Eesti Statistika

Statistikaameti andmete alusel oli tarbijahinnaindeksi muutus veebruaris võrreldes jaanuariga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 2,0%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2,0% ja teenused 1,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta veebruariga võrreldes 1,5% ja

Rahandusministeerium: Jaanuari inflatsioon oli ajutistel põhjustel madal

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus 1,6 protsendile. Energia ja toidu kallinemise tõttu kiirenes inflatsioon euroalal 1,4 protsendini. Möödunud aasta sügisel, eelkõige väliskeskkonna nõrkuse tõttu, langes inflatsioon Eestis alla

Statistikaamet: Kõige rohkem mõjutasid tarbijahinnaindeksi muutusi transport ja rõivad

Eesti Statistika

Tarbijahinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes 2019. aasta detsembriga –0,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,6%. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes olid nii kaubad kui ka teenused 1,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 1,1%

Swedbank: EKP rahapoliitika vajab värskendamist

Swedbank

Viimati toimus EKP rahapoliitika põhjalikum analüüs 2003. aastal. Selle ajaga ei ole muutunud mitte ainult, kuidas majandus toimib ning kuidas ettevõtted ja majapidamised rahapoliitilistele otsustele reageerivad, vaid langenud on ka neutraalne intressimäär ehk teoreetiline intressimäär, mis on majandusaktiivsuse ja hinnakasvu

Eesti Pank: Depressiivne väliskeskkond hoiab Eesti hinnakasvu vaos

Eesti Pank

Statistikaameti teatel olid Eesti tarbijahinnad 2019. aasta viimasel kuul 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Kõige suuremad muutused tõid kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ning alkoholiaktsiisi alandamise järelmõju. Aasta arvestuses püsis inflatsioon Eestis detsembris 1,8 protsenti. Aasta lõpukuudel

Rahandusminsteerium: Inflatsioon pidurdus möödunud aastal

Rahandusministeerium

Välistegurite mõju hindadele vähenes möödunud aastal maailma majanduse heitlikumate arengute tõttu. Selle tulemusena pidurdus inflatsioon Eestis ja euroalal laiemalt. Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes püsis tarbijahinnaindeksi tõus 1,8 protsendil. 2019. aasta

Statistikaamet: Detsembris mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim transport ja eluase

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ja võrreldes 2018. aasta sama kuuga 1,8%. Möödunud aasta detsembris olid kaubad 1,7% ja teenused 1,9% kallimad kui 2018. aasta samas kuus. 2018. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, millest

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi muutust eelmisel aastal mõjutas enim toit

Statistikaamet

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid eelmisel aastal kõige rohkem toit ja mittealkohoolsed joogid. Suurima osa sellesse andsid kallinenud köögivili (17%) ning jahu ja jahutooted (4,9%). Kallimad olid ka bensiin (0,5%)

Statistikaamet: Novembris mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toit ja transport

Eesti Statistika

Tarbijahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,8%, teatab statistikaamet. Võrreldes 2018. aasta novembriga olid kaubad 1,1% ja teenused 3,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta novembriga võrreldes 1,9% ja mittereguleeritavad hinnad

Statistikaamet: Oktoobri tarbijahinnaindeksit mõjutas enim toit

Eesti Statistika

Tarbijahinnaindeksi muutus oli oktoobris võrreldes septembriga ‒0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 1,6%, teatab statistikaamet. 2018. aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 0,6% ja teenused 3,3% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 1,8% ja mittereguleeritavad hinnad

SEB: Kui hinnad ei kasva

SEB Pank

Eesti tarbijahindade kasv on hoogu maha võtmas, kuid ületab endiselt märgilist 2% taset. Võrreldes „vana Euroopaga“, elame hoopis teistsuguses majanduskeskkonnas. Eesti hinnakasv on aeglustumas Osana globaalsest majandusest peaks kõik, mis juhtub maailmas, olema peagi tuntav ka Eestis – kuid mitte

Statistikaamet: Septembri tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim toit ja riietus

Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga ‒0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,2%, teatab statistikaamet. Septembris olid kaubad 1,4% ja teenused 3,5% kallimad kui 2018. aasta septembris. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud 0,6%

Elamispindade hinnad löövad rekordeid, kuid need on olnud kallimadki

Tõnu Toompark

Keskmine koduostja kuuleb-loeb meediast, et korterite ruutmeetrihinnad on tõusnud lakke ja nii see pidavat vist jäämagi. Hinnad löövat rekordeid, mis muudab unistuse uue kodu soetamisest järjest kättesaamatumaks. Nii võiks valitsust kiruda ja kadedusega needa kinnisvaraarendajaid, kes ei-tea-kellele hakkavad naabruskonda jälle