Ettevõtete sektori müügitulu kasvas jooksevhindades teises kvartalis 33%, mis on ligikaudu sama kiire tempo nagu esimeses kvartalis. Hulgikaubandus, töötlev tööstus ja energiatootmine andsid ligi 60% ettevõtete sektori müügitulu kasvust. Tugeva müügitulu kasvu taga on paljuski kiire hinnakasv ning mahtudes, ehk…
Tööstustoodangu püsivhindades ehk mahu kasv juunis sisuliselt peatus, kasvades aastases võrdluses vaid 0,4% võrra. Kui kõrgete elektrihindade toel kasvasid energeetika ja mäetööstuse tootmismahud jätkuvalt kiiresti, siis töötleva tööstuse tootmismaht läks üle pika aja langusesse, vähenedes aastases võrdluses 2,5%. Viimati vähenes…
Eesti tööstussektori tootmismaht kasvas mais aastases võrdluses 5%. Mahukasv näitab hinnakasvuga korrigeeritud käibe suurenemist. Kui esimeses kvartalis oli tööstussektori tootmismahu kasv ligi 4%, siis teises kvartalis esimese kahe kuuga kasv isegi kiirenes. Selle taga oli energiatoodangu tugev tõus – mäetööstuses…
Esimese kvartali 4,3-protsendine SKP kasv oli täiesti ootuspärane. Aastases võrdluses oli majanduskasv küll võrdlemisi tugev, kuid kvartali võrdluses vaid 0,1% kasv (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna) oli hoopis tagasihoidlikum tulemus. Samas oli selle nõrga kasvu põhjuseks möödunud aasta viimase kvartali…
Vaatamata juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele, kasvab tarbimismaht jaekaubanduses tugevasti. Aprillis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga kohandatud jaemüük aastases võrdluses 12% ning selle aasta esimese nelja kuuga on see kerkinud 11%. Möödunud aasta aprillis olid eriolukorra tõttu küll kaubanduskeskused…
Jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügimaht tegi märtsis tugeva, 18% kasvu. Nii suurenes jaemüügimaht esimeses kvartalis aastases võrdluses 10%. Kuigi käesoleva aasta esimese kvartali kasv oli kiire, jäi see veidi alla eelmise ja üle-eelmise kvartali kasvule. Kuna tarbijahinnad kasvasid märtsis üle 15%…
Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29%, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades…
Lääneriigid on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid, et survestada Venemaad lõpetama sõda Ukraina vastu. Millised on tehtud käikude mõju Venemaale, aga ka Euroopale ja Eestile? Seda ülevaadet lugedes tasub pidada silmas, et informatsioon sanktsioonide ja piirangute kohta täieneb pidevalt. Lääneriikide seni…
Kui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem. Samas näitasid umbes sellist kasvu ka eelmisel nädalal avaldatud ettevõtete majandusnäitajad. Kiire hinnakasvu tõttu oli SKP kasv jooksevhindades neljandas kvartalis lausa 19% ja…
Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel vähenenud ja viimati oli see ligi 2%. Sellega on Venemaa Eestile suuruselt alles 12. ekspordipartner. Kui lisada re-eksport ehk kogu kaupade eksport, siis on Venemaa osakaal 4,5% ja see riik on…
Palgakasv Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes juba pikemat aega olnud üks tugevamaid. Kui eelmisel aastal suurenesid palgad esialgsete hinnangute järgi 7%, siis viimase kolme aastaga on need tõusnud 18% ja viie aastaga 35%. Ainuüksi selline palgakasv ei näita aga…
Pankade makroanalüütikud on 2022. aasta suhtes optimistlikud ja nendivad, et raskest ajast räägime enamiku sektorite jaoks tänaseks pigem minevikuvormis. Üksmeelselt oodatakse Eestile tänavu 3-4%-list majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes peaks taanduma ka hinnatõus ning taltuma energia- ja kütusehindade kõikumine. Kinnisvarakrahhi analüütikud ei…
Euroopa Keskpanga (EKP) Nõukogu jättis küll oma eilsel istungil intressimäärad muutmata – mis oli ka ootuspärane -, kuid Christine Lagarde ütles istungile järgnenud pressikonverentsil mitu korda, et EKP edasised rahapoliitilised otsused sõltuvad sellest, mida näitavad uuenevad majandusnäitajad. Nii olevat EKP…
Möödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure…
Vaatamata tarnehäiretele, tööjõupuudusele, energiahindade tõusule ja pandeemiaga seotud piirangutele ja riskidele nii Eestis kui ka enamikel meie kaubanduspartneritel, suutsid tööstusettevõtted, sealhulgas töötleva tööstuse ettevõtted, eelmise aasta lõpus oma tugevat tootmismahu kasvu jätkata. Novembris suurenes tööstussektori tootmismaht aastases võrdluses üle 6%,…
