Eesti 2020. a keskmine palk oli statistikaameti andmetel 1441 eurot. Aastatagusega võrreldes kasvas keskmine palk 3,1%. Jättes kõrvale 2020 II kvartali 1-protsendilise aastase palgakasvu on tegemist viimaste aastate kõige väiksema palgakasvu määraga. Palgakasvu aeglustumise taga on suurenenud tööpuudus. Töötuse arv…
Tallinnas loodi möödunud aastal küll üle poole (54%) Eesti SKP-st, kuid see osakaal pole alates 2014. aastast oluliselt muutunud. 2018-2019. aastatel on pealinna osakaal kogu riigi SKP-s isegi veidi vähenenud. Viie aastaga on SKP osakaal Eesti keskmise suhtes vähenenud kõige…
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal ja ulatus 1441 euroni. Tänu suvisele majanduskasvu hoogustumisele taastus palk võrreldes eelneva kvartaliga hooajalisi tegureid arvesse võttes 4,3% ja ületas kriisile eelnenud taseme. Viiruse esimese laine…
Eesti tööturg on koroonakriisile reageerinud küllalt jõuliselt, kuid tänu varasemale väga kõrgele tööhõivele, on üldpilt endiselt hea. Koroonapiirangud muudavad järgnevad kuud majanduses küll raskeks, kuid lootus vaktsiini peatsele saabumisele motiveerib ettevõtteid vastu pidama. Eesti tööhõive on endiselt kõrge Statistikaameti värske…
Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis. Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes…
Vabariigi Valitsus Riigikogu liikmed Alates COVID-19 pandeemia levikust ning eriolukorra välja kuulutamisest käesoleva aasta märtsis on ehituse erialaliidud korduvalt pöördunud võimukandjate poole palvega hoida ehitussektorit töös, suurendada ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ning tagada ehitussektori säilimiseks vajalikud tugimeetmed. Juba kevadel prognoosisid…
Valitsus otsustas 2021. aasta riigieelarve eelnõus investeerida järgmisel aastal kinnisvarasse täiendavalt üle 85 miljoni euro, kokku suunatakse hoonete ehituseks ja remondiks üle 136 miljoni euro. Järgnevatel aastatel kavandab riik suuremahulisi investeeringuid tervishoiu taristusse, koolidesse ja kultuuriasutustesse. Selleks on plaanis kaasata…
Statistikaameti andmetel oli Eesti tööpuuduse määr 2020 II kvartalis 7,1%. See tähendab, et Eestis oli 2020 II kvartali seisuga 49 400 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on töötute arv suurenenud 23 800 inimese võrra. Tööpuuduse määr kasvas aastaga 2 protsendipunkti võrra.…
Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi on kriisi põhi läbitud ja oodata on majanduse taastumist järgmisest aastast alates. Viirusepuhangu majanduslik mõju jääb Eestis ja Põhja-Euroopas väiksemaks kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kriisi mõju jaotub Eesti majanduse eri tegevusaladele väga ebaühtlaselt. “Kriis majanduses ei…
Maa-ameti andmetel toimus 2020. aasta juulis kinnisvaraturul ligi 4400 ostu-müügitehingut, mis on ligi 5 protsenti rohkem kui eelmise aasta juulis. Tehinguaktiivsus on pärast aprillikuist langust järk-järgult taastunud ning oli juulis võrreldes aprilliga 57 protsenti ja juuniga võrreldes 12 protsenti kõrgem. Juulis…
Töötuse kasv on jäänud oodatust väiksemaks. Kindlasti on olnud abiks töötasuhüvitise meede, kuid veel tähtsam on see, et olukord majanduses pole pöördunud nii süngeks, kui oli põhjust arvata märtsis. Töötuse kasv oodatust tagasihoidlikum Koroonakriisi negatiivne mõju Eesti tööturule on jäänud…
Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4%, tööhõive määr 65,4% ja töötuse määr 7,1%. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis. Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolens kinnitab, et teise kvartali tööturu näitajad peegeldavad koroonaviiruse levikust põhjustatud…
Eesti päritolu kaupade eksport vähenes mais aastases võrdluses 27% ning selle aasta esimese viie kuuga on langus juba 13%. Välisnõudlus hakkas nõrgenema juba enne koroonakriisi. Kaupade eksport on languses juba alates möödunud aasta juunist, vaid detsembris oli erakorraline kasv. Kaupade…
Koos kohustusliku 2+2 reegli kaotamisega on ühiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele? Majanduslangus on suures osas Euroopast olnud sügavam kui Eestis Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalüütikud. Aegunud…
Kaardimaksete käive on indikaator eratarbimise käitumise kohta sest eraisikud teevad maksekaartidega ligi 40% kogu eratarbimise kulutustest. Swedbanki poolt välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61%, mille põhjal võiks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist laiendada kogu Eestile. Kaardimaksete käibe statistika näitab,…
