Miks on läinud Eesti majandusel viimase pooleteise aasta jooksul oluliselt halvemini kui teistel Euroopa riikidel? Kui suur osa selles on viimaste aastate kriisidel, sealhulgas sõja mõjudel, kui palju on mõjutanud meie majandust ettevõtete halvenenud konkurentsivõime ja nõrk nõudlus? Või on…
2023. aasta alguse optimismilaine sai suve alguseks läbi ning edasi on toimunud majanduslikus kindlustundes vaid halvenemine. Eriti selgelt on näha, kuidas euroala ja Põhjamaade majanduse väljavaade on suve jooksul kehvemaks muutunud. See on märkimisväärne osa põhjuste komplektist, mis on lükanud…
Maailmamajanduse väljavaade lähiajal paranemist ei näita Erinevate riikide majandus ja tööturg on näidanud siiani head vastupidavust eelnevate aastate majandusšokkidele. Inflatsioon on oma tipu läbinud ning on pea kõikjal selges langustrendis. Keskpangad on intressimäärade tõstmisega tippu jõudmas, kuid nende langetamisega tuleb…
Aktsiaturgudel jätkus juulis tugev tõusulaine, mida toetasid firmade head teise kvartali tulemused ja keskpankade tasakaalustatud signaalid rahapoliitika edasise suuna kohta. Investorite sentiment kerkis ajaloolise tipptaseme lähedale ning turud paistavad olevat sisse arvestanud majanduse pehme maandumise stsenaariumi. Samas nihkub turgude tähelepanu…
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunis antud hinnangul on Eestis majanduse hetkeseis halb, kuid aasta lõpuks oodatakse olukorra paranemist. Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja palgasurve. Hinnakasv ja inflatsioon on raugemas, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal. Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunikuu hinnangutest…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on…
Eestis jäi tarbijahindade kasvu tipp möödunud aasta augustisse. Kui möödunud aastal kasvasid hinnad keskmiselt veidi üle 19%, siis augustiga ehk viimase kaheksa kuu võrdluses on tõus olnud vaid 4%. Kiiresti on alla tulnud energia- ja metallide hinnad ning leevenenud on…
Inflatsiooni arvestav jaekaubandusettevõtete müügitulu, ilma mootorsõidukite müügita, langes aprillis 11%. Vähenemine on toimunud juba kaheksa kuud järjest. Jaemüügi trendi tipp jäi eelmise aasta märtsi ja selle ajaga võrreldes oli aprillis müügimaht kümnendiku võrra väiksem. Tarbimise mahu langusele laiemas plaanis viitab…
Kuigi inflatsioonis on süüdistatud kõrgeid energia- ja toiduainehindasid, siis on suure osa sellest põhjustanud ikkagi inimlik ahnus. Tarbijate valmidus hinnatõusuga kaasa minna on aga vähenenud, mistõttu võiks taltuda ka inflatsioon. Inflatsiooniline spiraal Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse, näib inflatsioon olevat lõpuks…
Inflatsioon püsib paljudes riikides endiselt kõrge, mistõttu keskpangad karmistavad rahapoliitikat lähiajal veelgi. Meie hinnangul jääb maailmamajanduse kasv prognoosiperioodil nõrgaks. Inflatsioon jõudis oma tippu juba eelmisel aastal tänu madalamatele energiahindadele – suvel USA-s, sügisel ka euroalal. Alusinflatsioon, millest on välja arvatud…
2023. aasta märtsis tehti Eesti korteriturul kokku 1939 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliste tegurite tõttu 37% rohkem kui veel veebruaris, kuid tehingute arv jäi siiski endiselt ootuspäraselt 16% võrra madalamaks kui veel aasta tagasi samal perioodil. Tehtud tehingute osas kujunes mediaanhinnaks…
Märtsis tehti Tallinnas korteritega 812 müügitehingut, mis on kuu varasemaga võrreldes 31% enam. Keskmine ruutmeetri hind oli 2926 ja ruutmeetri mediaanhind 2769 eurot. 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul viitavad märtsi tulemused oodatult turu elavnemisele. “Oluline on tähele panna, et…
Tarbijakindlus on elamispindade turul jätkuvalt volatiilse olemusega Kui tänavu jaanuaris tehti Eesti korteriturul kokku 1273 korteritehingut, siis veebruaris küündis turuaktiivsus olenemata väiksemast tööpäevade arvust 1409 ostu-müügitehinguni. Kuigi ligi 11-protsendiline tehingute arvu suurenemine oli üldplaanis suhteliselt marginaalne, indikeeris see siiski selgelt,…
Inflatsioon püsib eeldatavalt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra kooskõlas oma eesmärgiga tagada, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Valitsev suur ebakindlus kinnitab andmepõhise…
Lühikokkuvõte Eestit tabas 2022. aastal mitmikkriis. Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu keskpanga tõusev intressimäär. Tarbijate kindlustunne, eksport ja valitsuse tugi hoidsid Eesti majandust üleval aasta esimeses pooles. Teisel poolaastal…
