Maailmamajanduse väljavaade on sünge Maailmamajanduse kasvule on sel sügisel mitmeid takistusi. Majandusaktiivsust pidurdavad tõusvad intressimäärad ja kõrge inflatsioon. Me kärbime 2023. ja 2024. aasta maailma, sealhulgas ka Euroopa riikide – millele energiakriis eriti tugeva löögi annab, majanduskasvu prognoosi. Eesolev talv…
Statistikaameti andmetel oli Tallinnas 2022 II kvartalis tööga hõivatuid 235 000 ja töötuid 15 300 inimest. Tööhõive püsib pigem kõrgel, tööandjad kurdavad jätkuvalt tööjõupuuduse üle. Töötuse arv on varasemate aastatega võrreldes suurenenud, kuid mitte olulisel määral. Kommertspangad ja avalik sektor…
2022. aasta majanduskasv oodatust kiirem. Vaatamata pessimistlikele ootustele, osutus 2022. aasta esimene pool Eesti majanduse jaoks ootamatult edukaks. Ehkki inflatsioon ületas maikuus juba 20%, ei heidutanud see koheselt majapidamisi ning tarbimine kasvas kiiresti nii hinnas kui koguses. Endiselt oli inimeste…
Kõrged hinnad jahutavad maailmamajandust Kõrge inflatsioon, mis on paljudes riikides veel endiselt tõusuteel, koos keskpankade rahapoliitika karmistamisega halvendavad maailmamajanduse väljavaadet. Lisaks sellele on Euroopas talvel oodata energiakriisi süvenemist, mis mõjub laastavalt majapidamiste ostujõule ning annab löögi maagaasist sõltuvale tööstussektorile. Selle…
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla. Tööhõive on väga kõrge Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet andmed viimase tööjõu-uuringu tulemuste kohta. Nende põhjal võib öelda, et vähemalt selle aasta teise kvartali seisuga…
Eesti majandus on kõikvõimalike kriisidega seni hästi hakkama saanud. Teises kvartalis oli olukord tööturul endiselt hea. Hõivatute arv oli kõrge ja tööpuudus madal. Koos Ukraina sõjapõgenikega ulatus tööpuuduse määr hinnanguliselt 6,5 protsendini. Registreeritud töötutest moodustasid sõjapõgenikud kümnendiku. Hoolimata ligi 50…
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%. Teises kvartalis oli töötuid 41 700, mida on 5600 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 2100 võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis. Töötuid…
Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%*. Statistikaameti juhtivanalüütiku Katriin Põlluääre sõnul oli esimeses kvartalis töötuid 39 600. „Seda on 9200 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes…
Vaatamata kiirele inflatsioonile, ei näi majanduses suurt muutunud olevat – rahval on jätkunud raha nii tarbimise suurendamiseks kui säästmiseks. Kas ka edaspidi? Raha jätkub kõigeks Eesti majanduses on juba pikemat aega kestnud tugev vastuolu – hinnad kasvad kiiresti, ent raha…
Sõda Ukrainas annab löögi maailmamajandusele Veel aasta algus oli maailmamajanduses paljulubav. Enamus riike väljus pandeemia mõjudest – loobuti piirangutest ja säästudesse kogunenud raha oli valmis nõudlust suurendama. Kuigi hinnakasv kiirenes, olid tekkinud tingimused majanduse tugevaks kasvuks. Kahjuks muutis Venemaa oma…
Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust…
Kuigi tööhõive on endiselt kaugel kriisieelse taseme saavutamisest, valmistab töötajate värbamine ettevõtetele suuri raskuseid. Majanduse jaoks ei pruugi see olla aga halb. Madal töötus, madal tööhõive Lõppeval nädalal Statistikaameti poolt avaldatud andmed olukorra kohta tööturul pakkusid korraga nii positiivseid kui…
Euroopa Keskpanga (EKP) Nõukogu jättis küll oma eilsel istungil intressimäärad muutmata – mis oli ka ootuspärane -, kuid Christine Lagarde ütles istungile järgnenud pressikonverentsil mitu korda, et EKP edasised rahapoliitilised otsused sõltuvad sellest, mida näitavad uuenevad majandusnäitajad. Nii olevat EKP…
Möödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure…
Inflatsioon: enam kui kümme aastat elas enamik arenenud riike väga madala inflatsiooni keskkonnas. Hinnakasv jäi keskpankadele seatud eesmärkidele pidevalt alla. Võitlemaks madala inflatsiooniga, leidis aset enneolematu rahapoliitika lõdvendamine – alates negatiivsete baasintresside kehtestamisest, kuni finantsvarade tugiostudeni. Nii näiteks kasvas Euroopa…
