Vaatamata kiirele inflatsioonile, ei näi majanduses suurt muutunud olevat – rahval on jätkunud raha nii tarbimise suurendamiseks kui säästmiseks. Kas ka edaspidi? Raha jätkub kõigeks Eesti majanduses on juba pikemat aega kestnud tugev vastuolu – hinnad kasvad kiiresti, ent raha…
Sõda Ukrainas annab löögi maailmamajandusele Veel aasta algus oli maailmamajanduses paljulubav. Enamus riike väljus pandeemia mõjudest – loobuti piirangutest ja säästudesse kogunenud raha oli valmis nõudlust suurendama. Kuigi hinnakasv kiirenes, olid tekkinud tingimused majanduse tugevaks kasvuks. Kahjuks muutis Venemaa oma…
Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust…
Kuigi tööhõive on endiselt kaugel kriisieelse taseme saavutamisest, valmistab töötajate värbamine ettevõtetele suuri raskuseid. Majanduse jaoks ei pruugi see olla aga halb. Madal töötus, madal tööhõive Lõppeval nädalal Statistikaameti poolt avaldatud andmed olukorra kohta tööturul pakkusid korraga nii positiivseid kui…
Euroopa Keskpanga (EKP) Nõukogu jättis küll oma eilsel istungil intressimäärad muutmata – mis oli ka ootuspärane -, kuid Christine Lagarde ütles istungile järgnenud pressikonverentsil mitu korda, et EKP edasised rahapoliitilised otsused sõltuvad sellest, mida näitavad uuenevad majandusnäitajad. Nii olevat EKP…
Möödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure…
Inflatsioon: enam kui kümme aastat elas enamik arenenud riike väga madala inflatsiooni keskkonnas. Hinnakasv jäi keskpankadele seatud eesmärkidele pidevalt alla. Võitlemaks madala inflatsiooniga, leidis aset enneolematu rahapoliitika lõdvendamine – alates negatiivsete baasintresside kehtestamisest, kuni finantsvarade tugiostudeni. Nii näiteks kasvas Euroopa…
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel. Statistikaameti analüütiku Argo…
Ebakindlus maailmamajanduse tuleviku osas on viimastel kuudel suurenenud Ehkki nõudlus püsib tugev, pidurdavad majanduskasvu üha enam globaalsed logistikaprobleemid ja mitmete kaupade tarnehäired. Energiahindade hüppeline tõus on viinud inflatsiooni kõrgeimale tasemele üle pikkade aastate, mis õõnestab majapidamiste ostujõudu. Otsa on lõppenud…
Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%. Kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem. Töötuid mehi oli 23 100 ja naisi 16…
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on Eesti majandus kriisist väljunud väga jõuliselt. Kuigi üksikud sektorid pole veel taastunud, on majandus tervikuna selgelt ületanud kriisieelse taseme. Eestis on mitmel põhjusel ajutiselt kiire hinnatõus, mida aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks…
Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 9,5 protsenti, mis näitab, et Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. Uuel aastal on oodata 4 protsendi suurust reaalkasvu. „Eesti majandus on tänu Eesti ettevõtjatele sisuliselt Euroopa Liidu kõige kiirem…
Majanduse avatuna hoidmine on soosinud kasvu ja hoidnud elukvaliteeti. Töökohti on mitmetes valdkondades siiski kriisieelsega võrreldes oluliselt vähem. Optimistlikud tulevikuväljavaated soosivad kiiret kasvu ka lähiajal. Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel on oluline meenutada ka aastatagust järsku langust (7 protsenti),…
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel. Statistikaameti analüütiku Argo…
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel. Kuigi tarneraskused ja tootmissisendite puudus on majanduskasvule piduriks, peaks lähemal paaril aastal tugev kasv jätkuma. Euroala majandus kasvab Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 4,7% ja järgmisel aastal 4,3%. Oleme euroala…
