Uudiste arhiiv

 

Odavamasse korterisse

Jagan täielikult Tõnu Toomparki seisukohti (“Korterite üüripiiri kaotamine ajab majaomanikud üürnikega tülli”, EPL 24.1.). Sooviksin lisada vaid seda, et kui turumajanduse muudes valdkondades kehtib reegel – kui Mersut osta ei jaksa, osta odavam auto, siis kinnisvara puhul seda justkui ei

Üürid vabaks ja ruttu!

Järjekordselt on tõstatanud üüri piirmäärade kaotamise küsimus Tallinnas. Järgnevalt on toodud mõned ajakirjandusest kokku kogutud üüri piirmäärade propageerimiseks kasutatud argumendid ja vastuväited neile argumentidele. 1. Omanikud tõstavad piirmäära kadumisel üürid taevani 1) Majandus ja hinnad on tsüklilised. Peale hindade dereguleerimist

Otsustamisel tuleb vältida emotsioone

Uut elamispinda otsides seistakse sageli küsimuse ees, kas uus korter või maja osta või võtta see hoopiski üürile. Kui on plaan minna teise linna aastaks-paariks õppima, siis ei ole kindlasti mõtet hakata läbima korteri otsimise ja laenu võtmise kadalippu. Majanduslik

Osta või üürida?

Uut elamispinda otsides seistakse sageli küsimuse ees, kas uus korter või maja osta või võtta see hoopiski üürile. Ühest ja alati õiget vastust sellele küsimusele ei ole, kuid siiski on olemas rida tegureid, mis kallutavad otsust ühele või teisele poole.

Üürid vabaks ja ruttu!

Tartu linna otsus alates 01. juulist üüri piirmäär kaotada on taas tõstatanud poleemika reguleeritud üürimäärade vajalikkuse või kasutuse üle. Tooksin järgnevalt mõned ajakirjandusest kokku kogutud üürnike kasutatud argumendid, miks üüri piirmäära kaotada ei tohiks ja vastuväited neile argumentidele. 1. Omanikud

Probleeme üürnikega on võimalik ennetada

Sügise saabudes suureneb üürilepingute sõlmimise arv. Selleks, et vältida võimalikke arusaamatusi tulevase üürnikuga, tuleks meelde tuletada mõningaid korteri väljaüürimisel tekkida võivad põhiprobleeme. Peamine oht, mis omanikku korterit välja üürides varitseb, on üürniku maksedistsipliin. Pole harv juhus, kus üürnik lahkub korterist

Probleeme üürnikega on võimalik ennetada

Viimase aasta jooksul on märgatavalt suurenenud eraisikute huvi kinnisvarainvesteeringute vastu. Reeglina väljendub see soovis soetada omale korter ja see välja üürida. Investeerimise ja täiendava jooksva sissetuleku loomine on igal juhul kiiduväärt, kuid paraku ei osata alati ette näha elamispinna väljaüürimisega

Üürikorterite ehitamine vähendab üürikorterite arvu

Enne valimisi, osalt ka seonduvalt säästueelarve kärbetega, hoogustus diskussioon munitsipaalüürikorterite teemal. Nii mõnelgi pool leiti, et vaja on munitsipaalelamuehituse abil luua üürikortereid, et just nimelt seeläbi viia Eesti kesisel järjel olev eluasememajandus üldisele ja enneolematule õitsengule. Paraku ei ole enne

Millisesse kinnisvarasse oleks praegu kõige mõttekam raha paigutada?

Mõnesaja tuhande krooni tulusaks paigutamiseks sobib kõige paremini magalarajooni üürikorter Tõnu Toompark, Rime Kinnisvara analüütik Minu arvates võib praegu päris hästi teenida magalarajoonide üürikorteritega. Üürist laekuv summa on kohati kõrgem kui laenuga ostetud korteri igakuine tagasimakse ja kommunaalkulud kokku. Üürikorter

Eesti elamumajanduse arengukava – väärt algatus

Juba käesoleva aasta alguseks oli valminud Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010. Kuna eluase kuulub inimese põhivajaduste hulka, ilma milleta elu suhteliselt raske kui mitte võimatu näib, siis on kindlasti taoline algatus ainult kiiduväärt. Seda eriti veel Eestis, kus elamureform mitte

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning muutub

Elamumajandus vajab pikaajalisi laenuressursse

14. oktoobril 1997. a. kiitis Vabariigi Valitsus põhimõtteliselt heaks Majandusministeeriumi elamuosakonnas koostatud dokumendi “Elamureformi analüüs ja selle täiustamise ettepanekud.” Muuseas nähti selles ette 1999. aastal 500 miljoni krooni eraldamist elamumajandusele elamureformi lõpule viimiseks. 12. jaanuaril 1999. a. kiideti valitsuses põhimõtteliselt

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC