Uudiste arhiiv

 

Büroopindadeturul konkurents kasvab

04.08.2003

Tänane büroopindade turg on faasis, kus pakutava pinna suur hulk nõuab maakleritelt märkimisväärset professionaalsust. Professionaalsus tähendab maaklerite jaoks siin kontekstis klientide (üürileandja ja üürilevõtja) vajaduste hoomamist, valmidust neid täpsustada. Seda kõike selleks, et õige üürileandja leiaks õige üürilevõtja ja et…

Loe veel ›

Hea omanik hoomab kliendi soove

04.08.2003
Äripaev

Büroopindade turg on faasis, kus pakutava pinna suur hulk nõuab maakleritelt märkimisväärset professionaalsust, et õige üürileandja leiaks õige üürilevõtja ja et nende vahel saaks tekkida pikaajaline äriline suhe. Professionaalsus tähendab maaklerite jaoks selles kontekstis klientide (üürileandja ja üürilevõtja) vajaduste hoomamist…

Loe veel ›

Refereering: Büroohoone arendamine

26.03.2003

Sissejuhatus Büroohoonete arendamine on arendustegevuse üks kõige keerukamaid ja konkurentsitihedamaid segmente. Büroohoonete arendajate suurus varieerub ühemehefirmadest kuni suurte rahvusvaheliste arendusfirmadeni. Büroode kasutajad varieeruvad tegevusalati üürides ruume suurusega alates paarikümnest ruutmeetrist kuni miljonite ruutmeetrini. Järgnevalt on keskendutud alustajate kinnisvaraarendajate rajatavatele kontorihoonetele,…

Loe veel ›

Vahendustasu hakkab maksma üürileandja

20.01.2003

Odavad üüripakkumised (vähem kui 2000 krooni kuni 3500 krooni kuus) ei jõua üldjuhul kinnisvarabüroodesse, üürileandja leiab ise kuulutuselehtede ja tuttavate abil sellistele pindadele üürniku. Üürihindadele on praeguses turusituatsioonis tõusuruumi ainult kvaliteedi parandamise arvelt, ent ka see ei pruugi alati üürihinna…

Loe veel ›

Lao- ja tootmispindade hinnad ei muutu

13.01.2003

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 ruutmeetrit, kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse,…

Loe veel ›

Lao- ja tootmispindade hinnad ei muutu

13.01.2003

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 m², kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse,…

Loe veel ›

Tehingu vahendustasu hakkab maksma üürileandja

25.09.2002

Tänase üürituru kindel reegel on see, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja. See on pärit veel üürituru algusaastatest, kus üürituru nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt kõrgem. Madal pakkumine kõrge nõudluse tingimusis õigustas täielikult üürnikupoolset vahendustasu maksmist. Tänaseks on turusituatsioon muutunud. Seda, et…

Loe veel ›

Üüritehingu vahendustasu maksmine kandub omanikule

25.09.2002

Kuigi üürituru reegel on, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja, prognoosib ERI Kinnisvara, et juba järgmise aasta suvel on enamik kinnisvaraomanikest valmis kandma 50-100 protsenti maakleriteenuse kuludest. Reegel, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja, pärineb üürituru algusaastatest, kui nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt…

Loe veel ›

Üüri piirmäärad tuleb koheselt kaotada

24.09.2002

Nn. sundüürnikega ehk tagastatud majades elavate üürnikega seonduvad mitmed keerulised ja kiiret lahendamist vajavad probleemid. Ühest küljest on omavalitsuse kehtestatud üüri piirmääradega allasurutud hinna tõttu majaomanikul võimatu teha hoonesse investeeringuid. Teisest küljest elamispinna kvaliteet jätkuvalt halveneb, mis tekitab probleeme üürnikule.…

Loe veel ›

Kuidas abistada sundüürnike?

10.04.2002

Taas aktiveerunud sundüürnike temaatika ja selle taustal avaldatud Tallinna enneolematult mastaapsed elamuehituse plaanid tõstatavad küsimuse, kas sundüürnikele on vaja toetusi? Kui jah, siis millisel määral? Ühiskond peab üheskoos otstarbekalt ja ratsionaalselt tegutsema. See kindlasti hõlmab endas ka abivajajate abistamist. See…

Loe veel ›

Õieti valitud üürikorter sobib investeeringuks

20.02.2002

Aktiivne kinnisvaraturg ja soodsad laenuvõimalused on pannud paljusid investeerima korteri ostu selle väljaüürimise eesmärgil. Selline tuluteenimise eesmärgiga rahapaigutus, nagu kõik teisedki, nõuab läbimõeldud ja mõtestatud tegevust, mida ei tohi juhtida hetkeemotsioonid. Vabaturu üürimäär sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kui pakkumine…

Loe veel ›

Õige üürihind nõuab läbimõtlemist

20.02.2002

Aktiivne kinnisvaraturg ja soodsad laenuvõimalused on avardanud eraisikute kinnisvarainvesteeringuid. Ei ole sugugi harv juhus, kus soovitakse osta korter või maja eesmärgiga see hiljem välja üürida. Selline investeerimistegevus on otsese eesmärgiga teenida tulu ja nõuab seetõttu läbimõeldud ja mõtestatud tegevust, mida…

Loe veel ›

Linnakorterid rikuksid üürituru

23.01.2002

Uued munitsipaalkorterid halvendaksid sundüürnikega majade olukorda Üüripiirmäärade vabastamine tekitaks uusi üüripindasid Pealinna investeeringutekava, mis ähvardab suunata 145 miljonit krooni uue munitsipaalelamufondi ehituseks, on pikaajalises perspektiivis halb plaan, mis viib praeguses “sundüürnikega” majad veelgi kehvemasse seisu. Ühest küljest kinnitavad kõik läbiviidud…

Loe veel ›

Üüritug vajab korrastamist

23.01.2002

Pealinna investeeringutekava, mis ähvardab suunata 145 miljonit krooni uue elamufondi ehituseks. Suurinvesteeringute suunamine munitsipaalelamufondi ehitamisse on kummastav. Ühest küljest kinnitavad kõik läbiviidud uuringud ja ülevaated, et pealinnas on hulgi kinnisvara, mis on amortiseerunud ja vaevlevad investeeringutepuuduses. Olemasoleva kaasajastamine jääb hinna…

Loe veel ›

Üürileandja soovib kindlat puhastulu

26.06.2001

Elamispindade turule tõi kevadsuvi oodatud hinnamuutused, mille raskuspunkt on kandunud mägedele. Seda põhjusel, et üha suurem hulk inimesi on võimelised võtma pikaajalist laenu, mille abil endale uus kodu soetada. Laenuvõtmist soodustab pankade vastutulelik laenupoliitika, mis peamiselt seisneb omafinantseerimise alandamises ja…

Loe veel ›

1 2 3 … 49 50 51
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine