Uudiste arhiiv

 

EPL: Maamaks võib pärast hindamist lähiaastatel jälle mitmekordistuda

Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge. Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise. Millal leiab aset järgmine korraline

Kui ma oleksin kihla vedanud… (1. osa)

Märtsi keskel avaldasin blogis prognoosi, et YIT Kodu ja Rime Kinnisvara jõuliselt väljahõigatud hinnalangused on tänasel kinnisvaraturul trendinäitavad. Tulevast kinnisvarahindade langust võib hinnata selle alusel, millise hinnaga neil jõuliselt müüki edendavatel ettevõtetel õnnestub lähima kuu-paari jooksul korterid rahaks teha. Artiklit

Если бы я поспорил…

В середине марта я опубликовал прогноз, что объявленные снижения цен YIT Kodu и Rime Kinnisvara показывают тенденцию на всём рынке недвижимости. Cнижение стоимости будущих квартир можно оценить на основе того, по какой цене предприятиям удастся в ближайшие пару месяцев превратить

EPL: Maamaks võib pärast hindamist lähiaastatel jälle mitmekordistuda

Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge. Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise. Millal leiab aset järgmine korraline

Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte?

Äripäeva blogis teeb Sven Sester ettepaneku teha kinnisvaratehingute hinnad avalikuks. Eesmärk muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks. Arvan, et idee on hea. Isegi väga hea. Mida enam läbipaistev kinnisvaraturg on seda efektiivsemalt see toimib. Läbipaistvad tehinguhinnad annavad võimaluse nii kinnisvara ostjatel kui müüjatel

Pidu kinnisvaraostjate tänavas

Tehingute nappuses vaevleval Eesti elamispindadeturul on palju räägitud hindade langusest. Julgemad või skandaalihimulisemad kirjeldavad olukorda kinnisvarakrahhina. Kinnisvaraarendajad on ajakirjandusväljaannete esikaante abil hindu langetanud mõnede või koguni mõnekümne protsendi kaupa. Vähemat tähelepanu on pälvinud vanemate korterite hinnad ja nende langus. Lühianalüüs

Pankrotihaamer kolksub kümnete kinnisvarafirmade kohal

Veel aasta eest kurtsid pankrotihaldurid raske elu üle – kõigil minevat nii hästi, et neil on peenike peos. Ent juba lähikuud tõotavad halduritele tuua kümneid ja kümneid kinnisvaraarendajatest kundesid. Alates sügisest on pankrotti läinud seitse kinnisvaraarendajat, oma järge ootavad veel

Kinnisvarakrahh – olla või mitte olla?

Kas meil on kinnisvarakrahh? Või on kriis kinnisvaraturul? Kuivõrd laialt on teada, et kinnisvaraturul, ja just elamispindadeturul ei ole parimad ajad, siis on teema aktuaalne. Selleks, et turuolukorra lahkamisega edasi minna uuriks esmalt õigekeelsussõnastiku abil, mida tähendavad sõnad “krahh” ja

Statistika: kinnisvaratehingud maasihtotstarbe järgi ja tehingud maakonniti

2007. aastal maatehingute arv võrreldes aasta varajasema ajaga langes. Langusest suurima osa andis vähenemine elamumaaga tehtavate tehingutega. Maaga tehtavate tehingute pindala ei vähenenud, see tähendab, et vähenes hind. Suurim osa tehingute arvu kahanemisest langes suurima ja aktiivseima piironna – Tallinna

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel: Kinnisvara ostavad ja müüvad kohalikud

Valdav osa kinnisvara ostjatest ja müüjatest on kohalikud eraisikud ja eraõiguslikud ettevõtted. Välkismaalaste osa tehingutes püsis 2007. aasta samal tasemel, mis aasta varemgi. Riigi ja omavalitsuste osa kinnisvaratehingutes on marginaalne. Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi,

Kinnisvaraarendajate aktsiad langustrendis

Kinnisvaraturu rasked ajad ei ole kellelegi üllatuseks. Pidevalt räägitakse kriisidest ja krahhidest. Hinnad pidavat langema, tulevik on tume. Nii mitmegi kinnisvaraareendaja aktsiad on noteeritud kohalikul või välismaisel väärtpaberibörsil. Väärtpaberibörsi peetakse majanduse peegliks. Seda õigustatult ja lihtsal põhjusel. Kui ettevõtte tulevikuperspektiive

Uus kinnisvaraindeks näitab eluasemeturu suundumusi

Alates veebruarist arvutab KV.EE kinnisvaraindeksit, mis põhineb andmebaasis olevatel pakkumishindadel. Iganädalaselt arvutatav kinnisvaraindeks näitab müügisolevate majade ja korterite baasilt hinnamuutust. Indeksi väärtus 100 punkti on võrdsustatud pakkumishindadega 17. veebruaril käesoleval aastal. Minevikus toimunu lähemaks uurimiseks saab aga ajas tagasi minna

Kinnisvara hinnalangus – halb või hea?

Tänaseks ei ole saladus, et uute korterite hinnad on vaikselt asunud teele languse suunas. Hindade langus on eelkõige olnud põhjustatud suurest korterite ülepakkumisest. Vaatluse alusel võib väita, et ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on üle 4 000 vaba korteri, mis kõik

Arendaja usalduväärsus maandab korteriostja riskid

Veel aasta-paar tagasi valitses korteriturul defitsiit. Täna on olukord vastupidine – pakkumisi on palju ja pakkumisi tuleb ka vaikselt juurde. Vaatluse alusel võib väita, et ainuüksi Tallinna ja Harjumaa turul on 4500-5000 korteripakkumist – see on “laovaru” mitmeks aastaks ette.

Korteriostja nõuab kvaliteeti

Aasta siis oli 2005. Ostja tuli ja ostis ehitusjärgus oleva korteri. Ta pidi ootama paar kuud või isegi kuni aasta, kuni korter valmis sai. Valminud korteri puhul teadis nii arendaja kui ostja ilmeksimatult, et korteri turuväärtus oli tõusnud mitukümmend protsenti.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC