Uudiste arhiiv

 

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed väidavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rääkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sõna all täpsemalt mõtlevad. Antud on ainult hägusaid vihjeid. Vastasleer

Mis põhjustab hinnalanguse kinnisvaraturul?

Kinnisvaraturul on hulk mõjutajaid, millest ühed on tähtsamad ja teised vähemtähtsad. Tähtsad mõjurid, mis määravad kinnisvaraturu suundumused on: – pankade laenupoliitika – intressimäärad, kinnisvarasektorisse suunatavate laenude maht; – turunõudlus – ühe või teise majandussektori vajadus teatud mahus kinnisvara järele; –

Möödunud aasta lõi turul rekordeid

2000. aasta kinnisvaraturu rekordid väljenduvad nii notariaalselt tõendatud tehingute arvu, kui tehingute väärtuse märgatavas kasvus. 2000. aastal sõlmiti Eestis kokku 38 000 notariaalselt tõendatud tehingut koguväärtuses 11,7 miljardit krooni. See on vastavalt 14% ja 32% rohkem kui 1999. aastal Turu

Kinnisvaramaks on mõttetu

16. veebruari Äripäevas kirjutas arvamusveergudel Aivar Tomson sellest, et kinnisvaramaks on täiesti vajalik maks. Paraku piirdus kogu vajalikkuse argumentatsioon sotsiaalse õigluse ja maksulaekumiste prognoosimise hõlpsusega. Need argumendid ei veena. Ebaõiglane maks Esimese väite üritan ümber lükata, teine väide aga põhineb

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja äripindade hoogne turuletulek võib kinnisvara hinnad aasta-paari pärast küll alla lüüa, ent see ei tähenda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt väljendas läinud nädalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Maksuvaba kodulaen toetaks peret

Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekülade rajamine Maksusoodustusest võidaksid kõik osalised Noorteasulate kavandamise asemel võiks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega. Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei võidaks mitte ainult noored pered vaid kõik uut eluaset soetavad inimesed.

Tulumaksuvabastus kodu ostmisel – kõikide võit

Paari viimase kuu ajakirjandust lapates võib leida kümnete kaupa arvamusi ja artikleid teemal, kuidas arendada ja edendada Eesti eluasememajanduust. Mikskipärast on tihtipeale leitud, et ainus võimalus selleks on kellelegi millegi tasuta andmine. Hakata siinkohal õpetussõnu tasuta lõunatest kordama on vist

Laenuturg kasvab stabiilselt

Laenude väljastamise ja võtmise näol on tegemist väljakujunenud turuga, kus liigset hüplemist ei toimu. Eluasemelaenud 2000. aasta detsembris väljastati eluasemelaene 150 miljonit krooni Alates läinud aasta septembrist on väljastatud eluasemelaenude maht langenud. Siiski anti 2000. aasta IV kvartalis 20 miljoni

Kinnisvaramaks ei ähvarda

Rahandusministri lubatud kinnisvaramaksu kehtestamine on lükkunud edasi määramatusse kaugusesse, praeguse maamaksu kolmekordistamine ettevõtjaid lähitulevikus ei ohusta. Aastateks 1999-2003 koostatud Eesti majanduse arengukava majanduspoliitika peatükis on selgelt kirjas, et maamaks asendatakse kinnisvaramaksuga ning see toob võrreldes praeguse maamaksuga riigieelarvesse kolm korda

Korterite üüripiiri kaotamine ajab majaomanikud üürnikega tülli

Üürihinnad tõusevad ilmselt seda rohkem, mida kauem üüri piirmäära kaotamine venib Räämas majas ei taha keegi elada Tallinna üüri piirmäära kaotamise ümber jätkuv vaidlus on jaganud vaidlejad kahte leeri: üürnikud, kes ei suuda enda väitel suuremat üüri maksta, ning majaomanikud,

Oniline-intervjuu ERI Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparkiga

Kuidas mõjutab Peremaja projekt kinnisvaraturgu? Igasugune elamuehitus, mis baseerub eraettevõtete ja omavalitsuste tõhusal koostööl, saab elamumajandust ja kinnisvaraturgu ainult positiivses suunas edasi viia. Lõpuks ometi on näha, et jutuvadast wc-poti maksumuse ümber, mis näiteks puhkes noorperede projekti puhul, võib reaalsete

44 protsenti inimestest eelistaks kinnisvara odavnemist

TALLINN, 09. jaanuar, BNS – Saar Polli äsjasest kinnisvarauuringust selgub, et 44 protsenti inimestest eelistab madalamaid kinnisvarahindasid. Pigem kõrgeid kinnisvarahindu, mis võimaldaksid kinnisvara soodsamalt müüa ning laenutagatisena pantida eelistab ainult 25 protsenti eestlastest ja 21 protsenti mitte-eestlastest, kokku 23 protesnti

Otsustamisel tuleb vältida emotsioone

Uut elamispinda otsides seistakse sageli küsimuse ees, kas uus korter või maja osta või võtta see hoopiski üürile. Kui on plaan minna teise linna aastaks-paariks õppima, siis ei ole kindlasti mõtet hakata läbima korteri otsimise ja laenu võtmise kadalippu. Majanduslik

Osta või üürida?

Uut elamispinda otsides seistakse sageli küsimuse ees, kas uus korter või maja osta või võtta see hoopiski üürile. Ühest ja alati õiget vastust sellele küsimusele ei ole, kuid siiski on olemas rida tegureid, mis kallutavad otsust ühele või teisele poole.

Kinnisvara liisimine toob suurema tulu

Kui kinnisvara ostjal on vajalik rahasumma olemas, siis on soovitav kinnisvaraostu vaadelda kui investeerimisprojekti, mida võrreldakse alternatiivse projekti diskonteeritud ehk ajatatud rahavoogudega. Seda muidugi juhul, kui on olemas raha paigutamise alternatiiv. Laenu abil kinnisvara ostmisel väljaminevad rahavood: • lepingutasud ja

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine