Rahaline eelis
Käesolevas postituses tooks lugejale välja rahalise eelise, mille toob endaga kaasa üürihuvilise leidmine vahendustasuta ehk nn otse omanikult.
Üürimise puhul on maakleri vahendustasu reeglina ühe kuu üürisumma. Samas aga tundub seda justkui liiga vähe olevat, kuna viimasel ajal on maaklerid tuletanud uue tava, mille järgi peaks neile lisaks vahendustasule makstama ka 20 % käibemaksu. Võttes vahendustasu suuruseks 250 EUR ning lisades sellele 20 % ehk 50 EUR, kujuneb vahendustasust hetkega hoopis 300 EUR-ine kulutus, mis mõjutab negatiivselt nii üürileandjat kui ka üürnikku.
Üürileandjana oled kindlasti teadlik asjaolust, et kinnisvara üürile võtmine on üürnikule küllaltki kulukas tegevus. Välja kujunenud tava kohaselt maksab üürnik üürilepingut sõlmides nii maakleritasu, esimese kuu üüri kui ka tagatisraha. Kokku moodustavad need üldjuhul summa, mis võrdub 3 kuu üüri suuruse väljaminekuga:
- ühe kuu üürisumma, s.t esimese kuu üür ettemaksuna;
- ühe kuu üürisumma, s.t maakleri vahendustasu;
- ühe kuu üürisumma, s.t tagatisraha.
Valides ühe kuu üürisummaks 250 EUR, oleks üürniku esmane väljaminek ehk nn sissekolimistasu 750 EUR (vanas rahas ~ 11 700 EEK). Selline 750-800 EUR on ka suhteliselt kriitiliseks piiriks, mida üürnikud on nõus elamispinna eest kohe alguses välja käima ning mis peaks ühtlasi ka üürileandjale kinnitama üürniku maksejõulisust. Tegelikkuses aga on asi kindlustundest vägagi kaugel.
Mis on tegelikult üürileandjatele kõige suuremaks kindlustunde andjaks?
Tagatisraha. Üürileandjate kõige suurem kartus on ju alatasa olnud olukorrad, kus üürnik peaks võlgu jääma või midagi ära lõhkuma. Korralik üürnik kindlasti tasub oma võlad, kuid mis saab neist, kes seda ei tee? Sellisteks juhtudeks, s.t võlgnevuste-lõhkumiste katteks, ongi võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tagatisraha küsimise võimalus. Seega oleks igati loogiline küsida viimast võimalikult suures ulatuses.
Kuigi VÕS lubab omanikul küsida üürnikult tagatisraha maksimaalselt kolme kuu üürisumma ulatuses, tuleks meeles pidada seda 750-800 EUR piiri. Valides jällegi näiteks üüriks 250 EUR kuus, saaks tagatisraha küsida maksimaalselt 3 * 250 EUR ehk 750 EUR. Kuna üürnikul tuleb tasuda koheselt ka esimese kuu üür ettemaksuna, kujuneks puhtalt sissekolimissummaks juba 1 000 EUR!?!?!. Eestis aga nii suures ulatuses tagatisraha ilmselgetel põhjustel reeglina ei küsita (leidub ka erandeid).
Mida siis teha?
Kõige lihtsamaks variandiks oleks loobumine maaklerite üldjuhul olematust üüriteenusest. Võtame näiteks korteri üürileandmise üürisummaga 250 EUR kuus. Oletame, et kaasatud on ka maakler.
Esmane kulu üürnikule oleks 800 EUR (esimese kuu üür 250 EUR, tagatisraha 250 EUR, maakeritasu 250 EUR + käibemaks 50 EUR). Sellest otsene rahaline kaotus omanikule aga 300 EUR (maakeritasu 250 EUR + käibemaks 50 EUR). Alloleval joonisel on sinistena näidatud omanikule jäävate summade osakaal, punase ja kollasena aga on välja toodud lõigud, millest jäävad ilma nii omanik kui ka üürnik, s.t makstud raha on nende jaoks igaveseks kadunud.
Joonis 1. 750 EUR jagunemine maakleri kaasamisel. 50 EUR käibemaksu tuleb maakleri vahendustasule veel lisaks maksta.
Leides oma korterile aga ise üürniku, saaks üürileandja maaklerteenuse asemel küsida samas summas hoopis tagatisraha (loomulikult ilma käibemaksuta), mis annab viimasele ka suurema kindluse võimalike probleemide korral üürnikuga (Joonis 2). Ehk et meie näite puhul jääks omanikule võimalike probleemide katteks 500 EUR, mitte ainult 250 EUR.
Joonis 2. 750 EUR jagunemine üürides korterit otse omanikult
Sarnane loogika kehtib ka üürniku puhul
Võttes otse omanikult üürile korteri üüriga 250 EUR kuus ning tasudes maakleritasu asemel hoopis ühe kuu üürisumma tagatisrahale lisaks, s.t kokku 500 EUR, saad selle summa koos intressiga üüriperioodi lõppedes ju tagasi (loomulikult kui oled olnud korralik üürnik). Tasudes aga sellest 250 EUR maaklerile vahendustasuks, oled oma rahast jäädavalt ilma…
Postituse moraal: maakleri vahendustasu asemel on üürileandjal majanduslikult palju otstarbekam küsida kõrgemat tagatisraha, maandades sel viisil üürnikuga seotud võimalikke riske.
Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
