Nädalavahetusel toimunud Virumaa korteriühistute foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni – õiguskomisjoni – esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants.
Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaril 2018 jõustuma. Ta tõi taaskord esile ka uue seaduse tegemise põhjendused: uus seadus hakkab asendama seni kehtinud kaht küllaltki vastuolulist seadust, kaovad ära korteriühisused ja nende asemele tekivad ühistud – kui seaduse jõustumise ajaks pole korterelamus ühistut loodud, loob selle riik.
Samuti hakkab uue seaduse kohasel kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteiühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Viimase punkti osas esitasid sotsiaaldemokraadid soovi sätet muuta, pakkudes välja, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele või kui on alust arvata, et korteriomanik kuritarvitab saadud teavet. KÜ rahalise seisu kohta käiva info võimalikku pahatahtlikku kasutamist on rõhutanud ka korteriühistud
oma muudatusettepanekutes.
Pomerantsi sõnul ei leidnud see aga toetust, kuna tegemist on tegemist liiga subjektiivse küsimusega. “Pahatahtlikkust on raske hinnata,” möönis ta. Toetust ei saanud ka Keskerakonna ettepanek vahelülina üleriigilise vaidekomisjoni loomisest, vähendamaks kohtute senist ülekoormust korteriühistute vaiete lahendamisel.
Virumaa ühistujuhid rõhutasid foorumil jätkuvalt ka põhikirja olulisust – uus seadus põhikirja kohustust enam ei sätesta ning õiguskomisjon põhikirja vajalikkust ka ei toetanud. “Uus seadus on paindlikum ning las selle otsustab iga ühistu ise. Lähtutakse siiski sellest, et enamikel ühistutel on põhikiri nagunii olemas,” rääkis Pomerants.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paraghrahvide rägastikus. Miks peab juurutama üldisest ühinguõigusest erineva üldpõhimõtte ja seda katsetama korteriühistute peal?” paiskas Mardi õhku retoorilise küsimuse.
Uues seaduses on sätestatud ka korteriühistu pandiõigus, mis võimaldab korteriühistul võlgnikelt korteri müümise korral võla katteks raha saada.
Pomerantsi sõnul arutas õiguskomisjon ka ettepanekut, mille kohaselt võiks KÜ juhatus vabastada korteriomaniku põhjendatud taotluse korral osaliselt või täielikult majanduskulude kandmisest – taoline võimalus võiks komisjoni hinnangul olemas olla. Pikenema peaks ka KÜ juhatuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg. Hea uudisena märkis Pomerants plaanitavat muudatust raamatupidamisseaduses, mille kohaselt pole tulevikus väikestel, kassapõhise raamatupidamisega ja juhatuseta ühistutel enam vajadust koostada majandusaasta aruannet ja esitada seda korterite ühistute registrile.
“Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal, et õiguskorra stabiilsus on korteriühistute arengu olulisim nurgakivi. Õiguskindlus ja õigusrahu peavad olema tagatud, mingil juhul ei tohi uus seadus olla mitmeti tõlgendatav ja see peab olema arusaadav miljonile inimesele, kes täna Eestimaal kortermajades elavad. Uue seadusega ei tohi mingilgi moel kahjustada olemasolevate korteriühistute tegutsemisvabadust nende õiguslikke põhimõtteid ja kogu ühistegevusega seonduvat ideoloogiat,” pani Mardi seaduseloojatele südamele.
