Tallinlased soovivad tuleviku Tallinnalt kõige enam rohelust, keskkonnasäästlikkust, jalakäidavat ja jalgrattaga sõidetavat linna ning igapäevategevusi võimaldavaid naabruskondi. Sellised on pea 2000 vastajaga küsitluse tulemused Tallinna strateegiaüksuse küsitlusele, millele saab veel vastata 17. novembrini. Küsitluse tulemusi võetakse arvesse Tallinna strateegiat 2021+ kujundades.
Küsitlusest selgus, et hea linnaruum peab olema ligipääsetav, turvaline, vähema müra ja saastega, rohkema linnarohelusega, jalakäijate parkide, tänavate ja hoovidega. Vähem soovitakse näha linnaruumis autosid. Ligi pool osalejatest vastas küsimusele „Millisena soovid Sina näha Tallinna aastal 2035?“, et ootavad rohelist Tallinna, kus on palju loodust ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Teine populaarne vastus oli ägedate naabruskondadega linn, mis oleks kättesaadav igale inimesele. Tähelepanu said ka digitaalse ja õppiva Tallinna visioon, kusjuures inimesed tõid välja,e t nende visioonide vahel ei ole vastuolu.
„Tallinlased soovivad elada rohelises ja keskkonda säästvas pealinnas. Samuti peavad nad oluliseks inimsõbralikku linnaruumi, kus igaüks leiab enesele meelepärase tegevuse – seegi kõlab kokku rohelise linna ideega,“ ütles Tallinna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak. „Kutsun üles kõiki, kes veel pole küsimustikule vastanud, seda tegema ja kui võimalik, siis täitma selle lühikese ankeedi lõpuni, sest ainult üheskoos saame luua parima võimaliku Tallinna,“ lisas Haidak.
Tulemuste vahekokkuvõtte tegemisel selgus, et inimeste soovid on vastukäivad, kuid strateegia loomine on kompromiss, milles katsutakse kõigile parim lahendus välja töötada. Üheks põhiliseks teemaks kujunes autoga versus muud moodi liikumine – ometi pole vastuolu nende vahel ületamatu. Kui rohkem inimesi sõidab ratta või ühistranspordiga, jääb ka autoga sõiduks rohkem ruumi.
Üks vastanutest tõi välja argumente, miks Tallinn peab rohkem jalakäija-keskne olema: „Väga palun, et senine praktika planeerida kogu linna liikluskorraldust ei lähtuks ainult autoga sõitjatest. Rohkem laiemaid kõnniteid; eraldi rattateid ja linnaruumi, kus saab jalakäija liikuda ja lihtsalt viibida. Kõik ei pea autoga ukseni ligipääsetav olema. Tallinn ei ole üldse nii suur linn, et siin tingimata autoga igale poole peab minema. Kui aga kergliiklusteid ei ehitata ja laiendatakse ainult autoteid ning ühistranspordivõrk ei arene, siis ei jää elanikel midagi muud üle, kui autoga liigelda. See aga tähendab vähem tervislikku eluviisi ja haigemaid inimesi ning rohkem müra, saastet ning roheluse arvelt ehitatavaid parkimiskohti.“
Teine linlane seevastu soovis parandada tingimusi just autodega liiklejatele: „Tallinn, kus on piisavalt ruumi autodega sõitmiseks ja nende parkimiseks (ja seda tasuta – linn on nagunii ehitatud ja ka hoitakse korras maksumaksja rahade eest, diskrimineerida inimesi sissetuleku järgi, st, sundida auto kasutamisest loobuma väiksema sissetulekuga inimesi, on lubamatu). Kuni nn magalarajoonides ei ole lahendatud liiklemis- ja parkimisprobleemid, mitte lubada juurde ehitada hooneid, mis veelgi võtavad ära juba niigi kasinat pinda ning tekitavad juurde liikluskoormust.“
Tehti ka ettepanekuid muuta kiiruspiiranguid. Arvamused jagunesid pooleks: pooled olid piirkiiruse alandamise poolt ja pooled arvasid, et seda tuleb kas tõsta või jätta samaks.
