Täna Eesti korteriühistute VII foorumil esinedes sõnas abilinnapea Kaia Jäppinen, et Tallinn on tänaseks abistanud korteriühistuid ligi 18 miljoni krooniga, rahalist tuge on saanud pea iga teine pealinna ühistu.
Alates erinevate toetusmeetmete käivitamisest on Tallinn abistanud ühistuid ligikaudu 18 miljoni krooniga ning ühistud on erinevaid toetusmeetmeid kasutanud enam kui kahel tuhandel korral. “Tallinn on seega tänaseks erinevate toetusega abistanud vähemalt iga teist tegutsevat korteriühistut,” lausus Jäppinen.”Seda isegi juhul, kui arvestada, et aktiivsemad ühistud on kindlasti kasutanud rohkem kui ühte toetuseliiki.” Kokku tegutseb pealinnas täna 2787 korteri ja elamuühistut.
Tallinn võimaldas kuni eelmise aasta lõpuni ühistutel esitada taotlusi ühistute alustamise või haldamise ning majandamise ülevõtmise toetuste saamiseks, tänavu saavad ühistud kasutada koolitustoetust ja linna intressitoega remondilaenu.
Ühistute asutamise ja majandamise ülevõtmise või siis koolitustoetust on kokku saanud 1764 ühistut, milleks on kulunud 10,7 miljonit krooni.
Intressitoega remondilaenu on antud kolme aasta vältel ligikaudu 240 ühistule, intressitoe reserviks on kulunud üle seitsme miljoni krooni.
Jäppineni sõnul soovib Tallinn järgmisest aastast käivitada ka kindlustustoetuse, mis peaks stimuleerima korteriühistuid sõlmima elamule kindlustuslepingut vähemalt esmaste kindlustusriskide osas.
Lisaks eelmärgitule on Tallinna linn juba mitmeid aastaid toetanud mittetulundustegevuse toetuste raames ka Eesti Korteriühistute Liidu tegevust, finantseerides osaliselt mitmeid korteriühistute liidu projekte. Näiteks võib tuua Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo juurde korteriühistute nõustaja ametikoha loomise, millise ülesandeks on tasuta esmatasandi nõu andmine korteriomanikele, korteriühistute liikmetele ja juhtidele.
Samuti on linnapoolse mittetulundustegevuse toetuste raames loodud Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo juurde korteriühistu lepitaja institutsioon lahendamaks korteriühistute tegevuses tekkivaid vaidluseid kohtuvälise- või ka mõnel juhul kohtueelse organina.
