Tallinnas tehti jaanuaris 740 korteritehingut, mida oli 2,9% võrra vähem kui aasta tagasi. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1915 €/m2, mille juures hinnatase kasvas aastases võrdluses 1,9%. Viimase kaheteistkümne kuu vältel on Tallinnas müüdud 1,2% võrra rohkem kortereid kui varasemal samal perioodil.
Nii hinnakasv kui ka turuaktiivsuse suurenemine on taandunud suhteliselt sarnasele tasemele, mis tuleneb ennekõike uute korteritega tehtud tehingute osakaalu stabiliseerumisest. Perioodil 1940 – 1970 ehitatud korterite hinnad kasvasid jaanuaris võrreldes aastatagusega 5,9%, kuid perioodil 1971 – 1990 ehitatud korterid pelgalt 0,4% võrra. Kui vaadata Tallinnas erinevaid asumeid, siis langeva hinnatasemega piirkondadest võib välja tuua Vanalinna, kus põhiliselt Venemaaga seotud sanktsioonide, rahapesuga seotud krediidiasutuste ning vahepealse turistide vähenemise tõttu on taandunud ennekõike vene keelt kõnelevate isikute ostuhuvi. Erinevalt ülejäänud Tallinnast püsis Vanalinnas hinnatase 2018. ja 2019. aastal mõnevõrra madalamal tasemel kui veel 2017. aastal, samaaegselt on vähenenud ka piirkondlik tehingute arv.
Olenemata sellest, et tööturg on aktiivne ka väljaspool Tallinna, on iga-aastaselt jätkunud aktiivne pealinna kolimine 4000 – 5000 elaniku võrra aastas. Tallinna linna andmeil elas pealinnas aasta alguses ligikaudu 444 000 inimest, mida oli 1,2% võrra enam kui aasta tagasi. Arvestades keskmise leibkonna suurust, vajab Tallinn igal aastal ligikaudu 2500 uut elamispinda. Viimaste aastate ehitusaktiivsus on vastava taseme ületanud, kuid sealjuures tuleb ka arvestada, et varasemalt on esinenud perioode, kus ehitusaktiivsus on olnud pikemat aega madalam ning ühtlasi tuleks arvestada üldist elamufondi vananemist. Protsentuaalselt vaadatuna on elanike arvu kasv olnud möödunud aasta vältel kiireim Kesklinnas (+3,7%), Haaberstis (+2,1%), seejärel Pirital (+1,6%) ning Põhja-Tallinnas (+1,4%). Kõikides teistes linnaosades kasvas elanike arv maksimaalselt 0,6% võrra, Nõmmel elanike arv veidi vähenes. Eestis tervikuna on aktiivse kodumaale naasmise tõttu elanike arv suurenenud juba kolm aastat järjest, soodustades nii üüri- kui ka omandituru aktiivsust just maakonnakeskustes. Soomes tööl käimine on siiski jätkuvalt aktuaalne, seda just Eesti väikelinnade elanike puhul, kes on kahe riigi vahel pendeldanud sageli juba möödunud kriisist alates.
Alus – Maa-amet, Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet, riiklik ehitisregister, Eesti Pank, Arco Vara statistika 06.02.2020
