Tallinna linn planeeris munitsipaalmajad riigi maale ja tellis projektidki ära, ent riigil pole kavaski kalleid krunte munitsipaalomandusse anda.
Eelmise aasta märtsis kuulutas Tallinna linnavalitsus välja arhitektuurivõistluse, leidmaks uuele linna toetusega ehitatavale Mustjõe elamurajoonile sobivat lahendust. Tegemist on 60 hektari suuruse võsastunud mereäärse maatükiga peaaegu Tallinna kesklinnas Paldiski maantee ja Kopli lahe vahelisel alal. Võidukaks osutus arhitektuuribüroo Kosmos projekt “Linnuriik”, mida näiteks Eesti Arhitektide Liidu juhatuse esimees Tõnu Laigu iseloomustas kui “linnaehituslikult julget”.
Detsembris sõlmis linnavalitsus OÜ AB Kosmosega detailplaneeringu koostamise lepingu summas 2,5 miljonit krooni ja maksis poole rahast ka ette. Projekti järgi ehitataks Mustjõele ligikaudu 1500 eluaset. Uue elamurajooni rajamine läheks maksma ligi 1,8 miljardit krooni, millest enamik tuleks selleks korraldatava konkursi võitva kinnisvaraarendaja taskust. Linn annaks maa ja aitaks kommunikatsioonidega, merevaatega korteritesse asuksid elama sundüürnikud, kes saaksid korterid hiljem erastada.
Kogu projekti juures on üks suur “aga”, mida linn küll ette nägi, kuid tõsiselt võtta ei suutnud – rajatava elamurajooni alune maa kuulub riigile ehk on termineid kasutades reformimata jätkuvalt riigi omanduses olev maa. Ja seda haldav keskkonnaministeerium ei kavatsegi sadu miljoneid kroone maksvat kinnisvara niisama linnale kinkida.
“Jah, arendusprojekti ette valmistades teadsime, et maa kuulub riigile ja selle munitsipaalomandusse saamisega võib probleeme tulla,” tunnistas Tallinna elamumajandusameti elamuosakonna osakonna juhataja Priit Pärtelpoeg.
Ja ikkagi asusite projekti ellu viima ning tegite selleks kulutusi?
“Jah. Linn pidas niimoodi toimimist vajalikuks.”
Tallinn on riigilt tasuta maad saanud enam kui miljardi krooni eest ja seda maksustamis-, mitte turuhindades.
“Riigil ei saa olla mitte midagi selle vastu, kui ühel omavalitsusel on selge tegevuskava. Kui selle tegevuskava koostamisel arvestatakse aga kellegi teise varaga ilma, et eelnevalt isegi konsulteeritaks või informeeritaks, siis peaks ilmselt ka teisel poolel ehk riigil olema võimalik sõna sekka öelda,” pahandas Tallinna käitumise üle keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare.
Vare sõnul eeldab Mustjõe piirkond sisulise ja põhjaliku otsuse langetamiseks asjakohase planeeringu koostamist. Äärmiselt oluline on enne ka teada saada, kuidas kavatseb linn piirkonna oma valdusse saamise korral lahendada keskkonnaprobleemid – just sinna on aastaid veetud Tallinna tänavailt koristatud soola-lumesegu.
Tallinna elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi kahtlustab, et takistuse taga on poliitiline otsus. “Nad võivad maa arvata riigivara reservi ja siis ärimeestele maha müüa,” nentis ta.
“Midagi mõistusevastast või kiuslikku ei peaks nägema ka selles, kui riik soovib oma vara (maa) võõrandada riigile võimalikult kasulikul moel,” kommenteeris Vare ja lisas, et konkreetsetest plaanidest Mustjõe piirkonna puhul on veel vara rääkida.
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Ain Kivisaar peab Mustjõe projekti väga atraktiivseks ning hindab maa ruutmeetri hinnaks 1000 kuni 2000 krooni.
ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark jääb tagasihoidlikumaks, pakkudes turuhinnaks 500 krooni ruutmeetri eest. Tüliobjekti koguhind võiks seega kinnisvaraturul ulatuda enam kui poole miljardini.
Ehitusfirma Skanska EMV ASi peadirektori Jaanus Otsa sõnul on Tallinnas hoonestamata maad “metsikult”.
Ka Tallinna abilinnapea Aivar Pärna tunnistas, et linn omab Lasnamäel sotsiaalmajade ehitamiseks piisavalt maad, kuid ei soovi munitsipaalelamuid siiski sinna ehitada, et vältida kihistumist.
Artikli autor on Gea Velthut-Sokka. Artikkel on avaldatud 03.04.2003 väljaandes Äripäev –
