Tallinna linnavolikogu tegi Harku vallale ettepaneku võtta Harku mets kohaliku kaitse alla ning moodustada Tallinna linnaga ühine, omavalitsuste piire ületav kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala, millel on ühtne kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava.
Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul algatas Tallinn eelmise aasta kevadel Harku raba pealinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise protsessi. „Kuna suurem osa raba territooriumist jääb ju Harku valla territooriumile, on otstarbekas, kui mõlemad omavalitsused tegutseksid selle nimel koos,“ selgitas linnavolikogu esimees.
Ligi 600 hektari suurune Harku mets ja raba on väga populaarne rekreatsiooniala Tallinna linna ja Harku valla elanike seas. Tegemist on mitmekesise maastiku ja kõrge loodusväärtusega rohealaga, mis kuulub Harju maakonna rohevõrgustiku tuumalade hulka. „Kuigi Harku metsa ja raba kaitse on Tallinna ja Harku valla planeeringutega tagatud, on niivõrd suure ala puhul vaja kahel omavalitsusel tegeleda ühiselt nii kasutuskoormuse suunamise kui ka kõigi loodusväärtuste hoidmisega,“ selgitas Terik.
„Kui Harku vallavolikogu nõustub Tallinna ettepanekuga võtta kohaliku tasandi kaitse alla Harku mets ja raba tervikuna, siis teeme ettepaneku sõlmida Tallinna linna ja Harku valla vahel koostööleping, mille eesmärk on moodustada Tallinna linnaga ühine, omavalitsuste piire ületav kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala, millel on ühtne kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava,“ ütles Tiit Terik.
Kavandatava kaitseala piiri koostamisel on lähtutud kaitseväärtuste ekspertiisist ja vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringust.
Harku metsa kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi Tallinna edelaosas. Ekspertarvamuse Tallinna linna territooriumil asuva Harku metsa kaitse alla võtmise eelduste tuvastamiseks koostas elustiku ekspert Timo Kark 2018. aastal. Eelnevalt oli vastavasisulise ekspertarvamuse koostanud 2008. aastal elustiku ekspert Lauri Klein. Mõlemad eksperdid on soovitanud kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valla territooriumile jääv roheala tervikuna.
2019. aastal viidi Harku raba Tallinna piiresse jääval territooriumil läbi kaitsealuste taimeliikide inventuur ning tellitud on kahepaiksete inventuur, mis viiakse läbi 2021. aastal.
Harku raba Tallinna linna piiresse jääv idaosa on võrreldes teiste Tallinna soodega tähelepanuväärselt mitmekesise maastikuga, mis on eelduseks liigirikkale taimestikule ja loomastikule. Erinevates arengustaadiumites sood – raba, siirdesoo ja kõdusoo – vahelduvad metsastunud luidetega. Mitmekesisust on suurendanud inimtegevus. Harku raba idaserv on enam kui neli korda väiksemale pindalale vaatamata sama mitmekesine kui Pääsküla raba kaitseala. Alal kasvab palju erinevaid keskealisi sega- ja okasmetsakooslusi, mille vanus on 70–90 aastat. Harku mets omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana, toimides elupaigana ja rändekoridorina arvukatele taime- ja loomaliikidele. Harku mets on elupaik ja kasvukoht paljudele kaitsealustele taime-, kahepaikse-, roomaja- ja linnuliikidele. Looduskaitseliselt suurim väärtus on ühe II kaitsekategooria taimeliigi Eesti suuremaid kasvukohti.
Pildil moodustatava Harku kaitseala piiriettepanek (punane – kaitseala Tallinna territooriumile jääv osa; pruun – Harku valla territooriumile jääv osa)
